Kahtlused* (üks sahtlisse unustatud lugu)
Ise ma olen veendunud
et ma ei oska kirjutada
midagi ei saa osata
mis tuleb nii loomulikult
loomulikumalt kui hingamine
Ei ole mul kohati rütmi ega taju
luuleanalüüsigi pidid parandama
tunnustatud kirjanikud linnast
kes aitasid teha ära kirjanduse kodutöö
võimalik, et mulle lihtsalt meeldib jutulõnga keerutada
meeldib sõnadega mängida
ja otsida neile erinevaid kujundeid
luua värvikaid pilte
ja siduda ennast hetkedesse
või kinnitada need hetked
pakkepaelaga
võimalik, et ma olen papagoi
kes korrutab kõike, mida ühiskond räägib
ja siis läbi oma soolavee
lahustab
ja tõendab ennast klavituuri kaudu paberile
ma kahtlen endas
ja kui ma kahtlen endas
on see suurim kahtlus üldse
sest reaalsus on näiline
ja jalad ei ole maas
Järgi luuletajat
