"Ta vajas sind"
Tema esimene langevarjuhüpe,
lennuk kogumas kõrgust.
Saavutatud viimne piir,
nüüd teha tuleb vaid lüke.
Tal on vibra sees, on veidi närvis,
soovitakse edu, seda läheb tarvis.
Mis nüüd juhtuma hakkab...
südametöö sellest hetkest lakkab.
Ta hingab sügavalt sisse
ja avab ukse.
"Soovin hauale nartsisse!"
Süda teeb viimse tukse.
Eemaldub ta lennukist
näol pehme naeratus.
Ta on rõõmus, kuid vaid viivuks,
puudus elukindlustus.
Sööstes maa poole
näost kaob naeratus.
Kurb lõpp sellele loole,
peagi alles tast mälestus.
Kätte jõudmas aeg, viimane,
tõmmata nöörist, avada oma vari.
Mälupiltidest jooksmas
elu silme ees filmilindilt kui sari.
Sa pidanuksid olema seal
tol ajal, kui sind vajas ta,
kuid sind ei olnud,
sel hetkel hüvasti jättis ta.
Ta elu lõppeb kurvalt,
oli terve elu tal veel ees.
Sõbrad nägid kõrvalt,
kuid poleks uskund sellist lõppu elusees.
Ta silmitseb nööri,
kuid ta ei tõmba sellest,
vaid lihtsalt...
suleb silmad...
16.10.2015
Järgi luuletajat
Kommentaarid
M R
Goodbyes make you think. They make you realize what you´ve had, what you lost and what you took for granted. So appreciate what you have before it becomes, what you had...
Info
- Autor: MartinRuiso (M R)
- Lisatud: 06/11/2015 22:36
- Kategooria: Igatsus
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 1549
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud