Esimene

Autor: vaffaveidrik
Lisatud: 10/12/2019 21:02
Kategooria: Elu
Vaatamisi täna: 1
Vaatamisi kokku: 834
Kopeeritud: 0

Sa jääd vahest oma mõtetesse seisma,
kuid miski toob sind alati tagasi,
kas see on siis minu hääl, mis jääb su kõrvus kajama,
või mu pilk, mis peatab sind salamisi.

Sa vabandad ja muigad arglikult,
kuid mille eest sa vabandad(?),
kas selle eest, et vaatad mind nii mõtikult,
või kas on midagi mida sa karda?

Jälle ootan seda naertust,
seda naeratust, mis paneb naeratama ka mind,
neid lahkeid kauneid silmi,
mis haarvad kõike enda ümber.

Su silmad säravad päikese käes,
ja sa vaatad mulle otsa ja naeratad,
ma vaatan sulle otsa, su silmadesse uppudes,
muud ma ei oska teha, kui naeratan.