purenud armastus
1)Üks päev sinu kallistuseta ja ma lämbun
sest ainult sina aitad mul hingata
sinuga tunnen ma midagi suurt
2)sinuga tunnen et ei vajagi muud
ei möödu hetkegi mu päevas
mil meelest sinu naeratus mul kaoks
3)Sa oled tõesti kallis minu jaoks
mis rebib mul hinge seest
Kardan et olen üksi kardan et suren üksi
4)Et keegi ei tule ja keegi ei hooli
Raske öelda kui palju sa mulle tähendad
kuid kas suudan kõik tunded panna sõnadesse
5)Ma tahan sind ja armastan sind
vahel kui ma vaatan öösel taevas tähti
ma hoian tagasi pisaraid enne kui nad voolavad mu põselt alla
6)Mu hinges valitseb kurbus
taevas paistab päike just täpselt nagu siis kui nägin sind
kuid nüüd kui mõtlen tunnen valu ja samas ja kurbus
7)Valus vaadata kui õnnelikud on teised
ja kui hästi neil läheb, igatsen kuulda su naeru
seda kuuldes laskun nagu lind pimedasse sügavikku
8)ma ei suuda elada mõttega et mul pole sind
päevad ilma sinuta on nii igavad miks pean ma seda valu kannatama
mõistan alles siis armund hinge keelt
9)mu südame purustatud nagu hundid uluvad ulun ka mina sinu järgi
kui lahkud mis minust saab
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud