Ebameeldiv Tõde

Katsun pääseda, käised üles käärida,
soovitan käituda väärikalt, tõde pärida,
Omas sfääris, enamik oma afääris, käärib,
ei väärind tegelikku, jäävad igaveseks lukku,
ajud surnud, serveeritud kandikul, panditud,
printerile, kellel viimne irve, patakas pole tihke,
ja kõik seda röövib, üks kõik kuidas liikled,
aja eest müüte oma hinge, raha eest viimse,
armastatud omavahel riidlend, rikka järgi kiimlend,
kui nii teed, see pea ei saa iial piisavalt virgeks,
et näha muutuseid, näha mis truudus teind,
omavahelistes suhetes, kus ei ole politseid,
Relvastatud ja valvel, orjastatud tootmas maske,
kogu inimkonnale, vaevu kohtate, juba hoorate,
Kõigi isa nägi kõike, mida te ikka loodate?
Pooldan võitlust, kui kõik aina stagneeruvad,
selles allakäigu ühiskonnas ainult retsideviseeruvad,
ka juhid, kupüüri nimel paljud terve pideme kerre saand,
enam ei peata, enam pole mõtet elu neada,
kui pakuti muutust heaga, küsisite mis mina sellest saan,
nagu teie elu olekski kõik see mõtetu tavaar,
kuid loovus on kõik mida taeva taat, armastab,
vat, et sa ei varastand! Looja Loojaga samaks saab,
Koostab taas tabava, mugavtsoonis ei maksa lamada,
terve igaviku neid hingi karjatand, manitsusi sajatand,
oma tõelise loomuse vaid hetkeks paljastan, karta saad,
kui käitusid terve elu naglana, hakkab kallama, avastad,
et ei saa mitte kuskile ta eest panna plagama, kõik rajad ka,
Põrgu viivad, isegi see pehme diivan, ja need pop diivad,
kõik kes tõe au on riivand, lõpetavad otsas mu ridval,
Ausalt, mul on igav, sama iga päev, pole suud pole silma,
ainult üks sama ahne ila, kõik sama diblad, kooli haritus?
Nüüd hiiilgad? Kuhu jäi tõeline, langenud ingli tiivad?
Miski ei taha teid enam tagasi sinna? Olete üsna kindlad,
et see on Tema süü, et teid siia alla pilland? nüüd teid piinan,
Mina. See mu töö, see mu ülesanne, ainult enda kavaluselt,
üle saate, võlts aated, ja väärastund vaated, mõtetes ehtsuses,
Keegi teist kahtlend, taob pikse jumala karge haamer, vikatit,
ning sind mu kulla paadund korrumpeerund hing, ma silmasin..
Suht sitasti, kindlasti, vikat mu peamine tööriist, vööl sirp,
löön nii, et mustaks varjuks muundub hing, ootamas piina-pink,
seal kus igavik..