"Breakfast at Tiffany's"
sinu naeratus
kombineeritud valguses ühildub
punaste sümbioos
just nagu põimuksid nad teinteise ümber
nii naerus kui ka vihas
ei karda öelda, ei karda jääda tagasihoidlikuks
sõbrad, kes armastavad sind luu üdini välja
igal hommikul
kui ärkad nende kõrval
või avastad, et nad on magama vajunud sinu sofal
need on need, kallid
keda hoiad ka siis, kui endal käed on külmad
--
armastus paneb naeratama
ja isegi kassid ei saa aru, mida ajan
kombineeritud jõud ja kombineeritud tugevus
ainuke, kes teab
et saan tema kõrval seista võrdselt
ei pea ennast tõestama
saan olla nagu olen, kuidas olen
illusioorne ja ebaloogiline
niitidega ühendatud lõputus niidirullipesas
võib-olla seetõttu, et see on keelatud
on embamise rõõm seda suurem
seda toredam on varastatud aeg,
peituse mängud
nagu see lisaks vürtsi, millelegi,
mida me kumbki ei nimeta,
aga millest ookeani allhoovused kõnelevad
seega me passime,
vaatame, isegi ei häbene
rohkem kui sõber,
rohkem kui sugulane,
oma kodu hingest pärit, tuttav põlislane
kirjanduse ja teatri sümbioos
olles aastaid kõrval
vaadates kuidas ta sõber teeb lolle valikuid
tšillides kolmikus, lihtsalt niisama
et olla kombo
aga nüüd, oled sa abielus
ja see on on sama veider, kui see teadmine, et võid ka järgmine hetk olla isa
keegi meist poleks seda arvanud
aga sinule kombeks, asjad ei ole nii nagu paistavad
isegi linnahalli katusel mitte
terendab mingi uus silmapiir
mingi uus algus
aga milline,
seda keegi veel ei tea
Järgi luuletajat
