Vastik, vastik, vastik
Ma tõmban ise enda okkad välja,
keegi ei pea seda minu jaoks tegema,
lihtsalt kõik võtab aega
ja ma olen terve elu kannatlik olnud,
aga enam ma lihtsalt ei suuda
Ja kõige vastikum on see,
kui sa ei saa minevikust lahti lasta,
sest mingi tobe konks hoiab
mind selle küljes veel kinni
ning ei lase mul täielikult pinnale tõusta,
vahel saan hingata,
siis jälle pean sukelduma,
edasi-tagasi
10/06/2022
Elu
Järgi luuletajat
