kallis Süda....
Kallis süda,
ma kannatan
külmas toas
kuuma vett juues
kõht kõveras
seda tundsid vist ka Sina surres,
et transformatsiooni aeg on käes -
ühte rada või teist rada,
mingi muutus tuleb ellu lasta,
aga kuhu kanti seda lasta või
lasta ennast juhatada
ja olla loov
Kui oled valust kägaras
mõtled ainult sellele, et keegi Sind päästaks
ja mitte inimest
vaid seda Universumi, mis laotub meie ümber
et keegi habemega helehallis rüüs mees,
kes teab kõiki neid saladusi
ilmuks Su ellu ja annaks mingi vastuse,
signaali, märgi
kuhu edasi?
Kui pikalt ennast alla surud,
siis see lõppebki sellega,
et oled üksi külmas toas
keevat vett joomas ega
mõista
kuidas see küll Sinuga juhtus
Aga juhtus.
Võid paluda igale poole,
õnneks korra seda läbi elades,
tead, et see pole lõpp vaid
uue haigestumise algus, ei muud
kui Sa ei oska elada oma väge kasutades
kui annad seda liiga vähe või liiga palju
on need mõlemad ekstreemsused, piiriületused,
mida oleks saanud elu keskpunktidele viies ehk vältida
aga ei,
ikka alati on inimhingel vaja läbi elada raskem teekond,
et õppida oma kogemusest, kui see esmakordselt veel selgeks ei saanud
Seega, edu mulle!
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud