Doris Kareva luuletused

Ei, ära tõota

Ei, ära tõota!
Ära ligi liibu ---
ei ole vaja
viimset lähedust.

Ma armastan
Su suuri raskeid tiibu
ja silmi,
tulvil tuhat tähendust.

Ma armastan Sind ---
tõrksat, kuninglikku
ning traagilist.
Su sõõrmete peen vaist!

Tean üksildust Sus,
surmakuristikku.
Säält oled vaadanud mind
nagu Naist.

Kui sügis

Kui sügis on surmani läbi
elatud, siis tuleb kevad,
ma usun.

Puud, mis valvavad praegu
me kurbust, avanevad veel korra
valguse imele.

Sääl, nende laiade lehtede all
kohtumegi,
mu kallis.

Su igasugusust

Su igasugusust igatsen rohkem kui
midagi muud.
Olen teadnud Su kuristikke.

Olen kummardund üle silla
ja vaadanud vette.
Sääl, põhjatuses,
ei ole põhjustki mitte.

Lumi sajab

Lumi sajab, sajab kõige üle.
Tuttav ahastus ja meeleheit
kaugenevad, kuni enam pole.

Istun lumes, märg on roosa kleit.

Ma tõmbusin maantee äärde

Ma tõmbusin maantee äärde ---
must möödus matuserong,
nad liikusid alla läände.

Ei tea, kes sääl kirstus on?

Käest lille pillasin teele ---
mu meelde tuli üks mees.

Ma naersin kui nõdrameelne
Su sametist sarga ees.

Kell lõi mu südamest läbi

Kell lõi mu südamest läbi;
pikk nõretav valgusepats.
Sa läksid ja lagunesid.
Jäi tühi raekoja plats.

Ma seisin ja sõrmitsesin
kaelas rätikut uut.
Ja kõrgel karjusid linnud:
tsurr, palgasõduri pruut!

Nagu põlatud armastaja

Nagu põlatud armastaja
ta seisis sääl teiste varjus.

Mööda tänavat kära ja suits,
veeti hõisates ohvrilooma;
nii pikk oli olnud paast.

Järsku värahtas, käsu pääle
keeltele tõstis poogna.

Münte ei võtnud maast.

Nii ta lahkus vastse koidu kumal

Nii ta lahkus vastse koidu kumal ---
tulemeelne, tuhatkeelne mees.
Ja mu hingepõrgus tantsiv jumal
laulis, naeris, valules ning kees.

Oo, ta käte pühitsetud kirkus!
Oo, see õnnistav ning hirmus võim!
Väljas taarub aga turg ja tsirkus,
valimatu rõõm ning rõve sõim.

Juulikuu klaasvalgus

Juulikuu klaasvalgus,
rüüstatud rand.
Kogu mu keha Su jälgi
mäletand, võpatand.

Kogu mu keha Su järgi.

Võhumõõk lõikav kaitset,
soolane leevendust.
Seda nii veidrat maitset
keegi ei leia sust.

Vait, varjud on toas

Vait, varjud on toas! Ära päri,
ära taha, et räägiksin loo.
Tinasõdurit-tantsijatari
enam tulest välja ei too.

Must koer magab
maailma tuhas.