Jaan Kross luuletused
Kokku 5 luuletust
Eitede tarkus (1965)
Kord Veenuse faase oma emale
teleskoobiga näitas Gauss.
Eit vaatas. Täht paistis sealt temale
kui uurakil nikkelkauss.
Ja professorist poeg ? ühes jorus see
talle rääkis, mis asi on faas...
Eit kuulas. Ja pööras torusse
oma vileda pilgu taas:
"Palju maksma see värk küll pidi sul,
sest tähe ta ligi toob, jah.
Aga miks ta valepidi sul
selle tähe keerab? Ah?
Imeline aas
Sealt künkalt algas imeline aas,
näis vastu taevasina sünk ja paljas.
Seal hiirekõrvul rohi oli maas,
nii imevärske ja nii igihaljas.
Sealt künkalt algas imeline aas.
Me kuulsime, kuis puude süda lõi
ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi.
Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või
ja vaikne rohi sosistas: ei tohi.
Me kuulsime, kuis puude süda lõi.
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost,
et sellest laanest tagasi ei tulda.
Me läksime ja oksad läksid koos
ning värskes õhus lõhnas sooja mulda.
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost?
Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
.....
Edasimineja
Kanarbikuvarred haaravad sul säärtest
peaaegu et valusasti
nagu su klutiea koerarakats
ja hoiavad sind tagasi
Aga sina lähed edasi
äraandja
Männioksad kaapavad su järele
pehme häbeliku käpaga
nagu su viimane mängukaru
ja hoiavad sind tagasi
Aga sina lähed edasi
äraandja
Kaselehed puudutavad su nägu
hellade kurbade hajevil sõrmedega
nagu su esimene kallim
ja hoiavad sind tagasi
Aga sina lähed edasi
äraandja
Äraandja nii minnes kui jäädes
Maailma avastamine
Kolumbus oli kangru poeg
Genua linnast pärit
1
KÕIK INIMESED ON SÜNDINUD GENUAS
Kõik inimesed on sündinud
sinise mere ääres
Kõikide isad
on kummargil kangaspuude kohal
kudumas kangast
lastele jätkata
Kõik lapsed jooksevad kangaspuude lõginast
sinise mere kaldale vahtima
varbad vees
laevade kadumist silmapiiri taha
Sest lapsed peavad sinna jooksma
ja laevad peavad sinna kaduma
ja varbad peavad saama märjaks
Ja kõik asuvad teele
sest kõik peavad asuma teele
Karavellidega
galeoonidega galeeridega galeassidega korvettidega
fregattidega parklaevadega prikkidega brigantiinidega
.....
Luiteliivadel joostes
Luiteliivadel joostes
tuli sinine meretuul
ja ütles mulle:
Tõeline armastus on olemas.
Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal.
Sinu kujuteldav hing on olemas.
Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes
helerohelisel männikasvul.
Aga su süda
on vaigupisar,
mis saja tuhande aasta eest nõrgus
tohutus laanes
tohutust tüvest.
Vaigupisar, millele laskus
läbipaistvate tiibadega kärbes,
millele ta kinni jäi
ja millesse ta mattus
nagu kollasest klaasist kirstu.
Tohutu laanega koos
vajus see merre
ja sai merevaiguks,
kuni mina,
sinine meretuul, täna hommikul
puhusin selle kaldaliivale .....
