Talve luuletused
Kokku 194 külma talveluuletust - luuletused talvest
Tere, talv!
Tere, talv!
Tere, valge lumi!
Tere, pakasepoisid!
Tere, hõbehärmas kuusepuu!
Justkui teises ajastus ma viibin,
tunded soojad südame all.
Minagi vahel ootamatult tulen,
olen kohal, üllatusi täis.
Jõuluajas olla saame kohe, kohe,
siis valged inglidki on taeva all.
Maailmgi muutumas on kohe,
kuuldavale tuleb sügav ohe.
Mul on audil talvekummid
*(keerake bass põhja)
Mul on audil talvekummid
mul on audil talvekummid
mul on audil talvekummid
ma kõige paremini uisutan
tuleval jääl piduris kihutan
keeran akna alla ja vastan;
mul on audil talvekummid (3x)
ja uus on rehvi hind
küll kallis, aga tähtis on ind
uueks hooajaks, mis parem sügisest
ei mõtle pühadest, vaid liutamisest;
tulen näitan sulle
mida tivoli tähendab mulle
alates tänasest ootan jääd ja lund
millest juba kuu näinud und;
kui saaks maanteel driftida
nagu arvutimängus punne skoorida
pidur, sidur, gaas ja käigud 1,2,3
blokk peale .....
Head vastlapäeva!
Vaikselt kukleid nohistades,
end mäest alla libistades
tehti pikka linaliugu,
et saaks lambailt palju villu.
Ühes kohas hernesuppi,
teises jälle tangukruupi
söödi enne paastupäeva,
nähes selleks palju vaeva -
nii see vanarahval käis,
nüüd meie kõht on kukleid täis.
- Tarmo Selter -
2023
Talverõõm
Loodus lumelilli maalib,
küsimata luba,
võttes külmapintsli appi
miinuskraadidega.
Joonistades pliiatsiga
lumehelbed ette,
enne soojakraadidega
pistes otsa vette,
et saaks lilled akendele,
ilu südameisse,
talverõõmu silmadesse,
meie naeratusse.
- Tarmo Selter -
2023
Jääle
Sa tõuse nüüd üles ja mine,
leia väljak, mida katmas on jää,
ehk teisigi Sinuga tuleb,
see hetk kõigil meeldegi jääb.
Leides jääd, mine silita seda,
vesi külmunud justkui kristall,
kutsu teisigi vaatama seda,
mis ootamas väljakul küll.
Otsi uisud ja kohe siis jääle
sea sammud Sa liueldes nüüd,
kuni külma veel jätkub ja saab veel
ning kaugel on kevade hüüd.
Jääl liueldes lendame ringi,
seal lenneldes tunne on hea,
kuni puhkama korraks end pingil
seal väljaku ääres end sead.
- Tarmo Selter -
2023
Täna on veel aega võita
Täna on veel aega võita
suusa- uisurajal sõita
lumekindlust ehitada
lumesõda pidada
Talve on veel vähe jäänud
nutavad jääpurikad
taevas lumelobjakaid pillub
pilvekotist viimseid lumehelbeid saputab
Võta mäletada talve
hoia sabast kinni veel
seniks kuni maa on valge
püsib rõõm sügaval südames
Kodusel teel
Sõidan kodusel teel,
saatjaks tuisune torm,
kuid aega läheb veel,
et koju saada küll,
keerates siis siia-sinna
rooli, rattaid lumes,
lihtsalt tahaks koju minna,
kuid oodata veel tuleb.
Seisan kodusel teel,
autost labida toon,
jah, aega läheb veel,
ei täitu mu soov
kiirelt koju jõuda,
lumes askeldan veidi,
lõpuks suurema hooga
tuisus koju ma saangi.
Nõnda kodusel teel,
koduõue ma jõuan,
veidi ärevil meel,
mis mind ees seal veel ootab...
- Tarmo Selter -
2022
Suvine päev
Külmal talvel meenumas
on suvine päev,
rannaliival päevitamas
ennast ma näen,
soojad merelained
on paitamas kätt
kuni merre langen,
toimub hüvastijätt,
sest ärkan justkui unest,
kui ma ukse lahti teen,
külmus vastu tuleb,
kohe otsin sooja teed,
sest lume peal ei saa ju lihtsalt
päevitada üldse,
mantli vaikselt selga viskan,
avan jälle ukse...
- Tarmo Selter -
2022
Talvenauding
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
jätan esimesi jälgi valgele lumele.
Pimestavalt valge lumi kisub välja silmavee,
kõik on lage,
ainult valge lumi
sillerdab kaugele, kaugele.
Vaikus hiilib ümberringi,
rahulik on minu meel-.
Süda rinnus ütleb mulle,
et kaunid jõulud on poolel teel.
Lasen talve karget lõhna ninasõõrmeisse,
sammun oma jälgipidi tagasi kärasse.
Lumepulm minu südame sees
Taevas tuhanded tähed mu üle
kõnnin üksinda talvisel teel
lõhnav lumi
need karged kristallid
lumepulm on mu südame sees
Valgelt pruutkleidilt pudeneb pärleid
tähesära saab pruudi diadeem
kaardub taevas kui ehitud kaelus
hõbesärana helmed on keel.
Valgus voogab ja õhkab ja laulab
pruudi kleidiserv puudutab maad
päästab kammitsaist talvise tuisu
kõik on pulmas
nii taevas kui maa.
Rõõm on valgest lumest
Loendamatul hulgal
lumehelbeid langeb,
valge lumi sillerdab,
mägedeks paisuvad lumehanged,
suusarajad lume alla mattuvad.
Lumememmedel on lõbu laialt,
porganditest ninad uhkelt püsti seisavad,
sütest nööbid uhkust juurde lisavad,
lapsed lumehangedes hullavad.
Väiksed kuused, lumest tornimütsid peas,
seisavad kõik ühes reas,
jõulud saabuvad õige pea,
kuusk ilus olema peab.
Hea on olla lumesajus,
kui ta õrnalt langeb peal,
siis ei ole hingel valus,
sisimas juba jõule pean,
Tuisulumes
Tuisulumes lenneldes
saab ikka ära eksida,
kui kuuma vere vemmeldes
Sa lihtsalt lendad ringi,
kiirustades võid Sa ennast
kuskil ära kõksida,
lumehangest leida võid ka
teisi kadund´ hingi.
Lumi, see on kerge, kohev,
naer see tuleb suule,
tahaks minna õue kohe,
mõtlemata muule,
sest on tuisulumes põnev,
helbeid lendleb ringi,
eriti kui tuul see tuleb,
peidab lumme kingi.
Talverõõme nautides
nii tihti kaovad meelest
mured argipäevadest,
mis elu toonud teele,
hing see leiab vabaduse,
süda rõõmust hõiskab,
tekivad siis naeratused,,
las see lumi tuiska .....