Sa oled üleni armas, Su süda kui päikene särab, ta soojust on ääreni täis. Su suudlus kui kevadtuul mahe ja hingepuudutus nii hell.
Ma olen rikas, kultuuri ääreni täis. Fotograaf, kel pildid kaasas, Setomaalt külas käis. tri:nu
Kui hirmu ei ole, kas siis on hea? Tundlikud äärealadele vahti pidama, et tuimad saaksid padjale panna pea... 29.03.24
Päikest täis on silmad ja suu… Päev pikema kaarega käib.. Pungadest vaikselt pakatab puu.. Vist kevad on käes …..nii näib
Tänane ilm oli suisa gurmee, tuuletu eelroog ja päikse dessert. Tegin ma õues väikse turnee kevade ootust sain ääreni täis. tri:nu
ära ütle sul elus on olnud õnne et sinust see karikas mööda on läinud käest kätte mis paljudel käinud surm ääreni täitnud päeva põrguks taevani läitnud
Tervet Eestit oma koduks pean. Eestimaast üks tükike on armsa saare peal, seal mu armas koduke ei lahku lähe eal...
Kodutalu oja ääres algas juba kevad. Päike paistis ojakesse, lumi veeks sulas. Kõrvu paitas oja vulin, nii tasane ta helin-. Kodutalu oja äärde kevadet ja mälestusi otsima ma tulin.
Sõbrapäeval tulukesed löövad põlema, kauneid sõnu, õnnitlusi hakkab tulema, päike kõrgele taevakaarele upitama end. Sõbrapäeval pole piire siristab oksal lind.
taeva all jääks alles elu igavene haljus nii suveõhtus olles õitsmist puudel aias rohus vaadates suu muud ei soovi jätkuks vaid see paljusus ääretu pillav
Igal sügisel tuleb Sul rännukihk peale, siis Sa kui linnuke lendad lõunakaare poole. Minu hing jääb tormituulte hooleks, jagame kõik rõõmud ja mured pooleks.
Öisel rannal seal Naissaare liival näen Tallinna valguse kuma, tahaks hetkeks veel jäädagi siia ühes majakavalgusega... - Tarmo Selter - 2023
joo tühjaks seegi hetk kus kasel koltub esimene leht järve ääres pillirool räsib mida tuule hoog sind puudutama üleni hakkab suve lahkumise valu lumeni ära see talu
Täna päike paistab rohkem laulukaare alla. Täna lindudel on rohkem laulunokad valla. Täna rohkem rõõmu südamel on anda Täna lustipidu rohkem eneses saad kanda.
Süda kutsub laulukaare alla, laskem mõtted ja meeled valla! Tule kaulukaare alla, et saaks süda rõõmu tunda!
Elu armastab Sind, ta on ju Sinu ja Sina tema oma. Kui armastad ja hoiad elu, siis oskad elada. Üks ja ainus on Sul elu, hindamatu aare on ta.
Vahel on mul tunne selline, et kogu maailm vajub unne, vajub kõige oma valuga, murest murtuna, täiega. Ilm on pahupidi, otsa ja ääreta-, polegi kohta, kuhu pageda...
Igatsus ulatub hinge põhjani ja hakkab kurbust looma. Südamekarikas on pisaraid täis ääreni ja hakkab valu tooma. Sel hetkel tahaks langeda pisut, pisut kooma.
Üks väike sinilind läks vikerkaare taha. Nüüd kiigub täheväraval ja tantsib Linnuteel. Nii palju kuldseid mälestusi jättis endast maha, et igavesti särama jääb nendest hingelee.