Sõnale aastaaeg leiti 41 luuletust (copied)
Suvi tuleb
Suvi suur ja kullaline,
veidi kuiv, kuid lilleline,
tuleb mõneks ajaks külla,
tuues meile päiksekulla,
sooja õhu, sooja vee,
imelised valged ööd,
saatjaks armastuse tiivad,
mis meid unustusse viivad
kastemärjal öisel rajal,
sõnajalaõite najal.
- Tarmo Selter -
2023
Jõulude ootel
Kuusepuu, kuusepuu,
nüüd laulab iga lapse suu.
Rõõm on olla kuusepuul,
särab silm ja särab puu.
Kuuse all on kingitused,
aknalaual üllatused,
ahjusuus on piparkoogid,
pannil särisevad verivorstid.
Jõulud tulevad siia- sinna,
rõõm neil varem vastu minna.
Jõulud on kinkimise ja lootuse aeg,
jagamisrõõmu tulvil on iga päev.
Soovide Jõuluvana
Varsti tuleb jõuluvana,
valges pikas habemes.
Kõikjal, kus ta ära käib,
maha jätab soove häid.
See on soovide Jõuluvana,
tal soovikott on üle õla,
soovid, mis on palutud,
kõi on kotti mahtunud.
Nõnda soovide Jõuluvana rassib,
soovidest pungil kingikotti tassib.
Varsti süttimas on tuled,
jõulutuled üle maa.
Üle maa-ja ilma suure,
üle taevakaare ka.
Jõulud on ju tähtsad, suured!
Ellu ärkab terve maa.
Jõulude ootel
Mul jõuludest on rõõmus meel,
ta ikka hingesoppi poeb veel.
Tunne magus on südamel,
üllatusi ootan pühadel.
Hiirekõrvul kuulatangi juba,
püüan olla rahus ja tasa.
Ahjusuugi ootel on juba,
ootab piparkookide küpsetamiseks luda.
Varakult ehitud kuusepuul
on rõõmu palju jõulukuul.
Suurimaks kingiks oleks jõuludelt see,
et meis kõigis valitseks rahulik meel.
Jõulud on hingele lähedal,
päevad kiiruga lähevad.
Jõulud muudki tulevad,
meeled on nii ärevad.
Jõuluaeg
Jõuluaeg pakub meile aega
olla lähedastega koos,
võtta Jõulutunnelist kaasa
üks täide läinud õnnesoov.
Jõuluaeg lahke on,
rändab mööda ilma,
imearmas jõuluaeg
jääb kõikidele silma.
Jõuluag hinge poeb,
annab hingel sooja,
õrnu tundeid südamel toob
ja kaunist meeleolu loob.
Jõuluaeg, jõuluaeg,
armastust tood iga päev.
Pung
Ta on veel puu sees.
Ta ootab algust.
Ootab veel puu sees.
Ootab valgust.
Ootab aega.
Öö oleks heldem.
Ootab aega.
Ümbrus siis helgem.
Ootab tuulesid,
suundadelt uutelt.
Ootab tuulesid,
pehmemaid puutelt.
Ootab vihmasid,
mis oleks lahked.
Ootab vihmasid,
mis poleks tahked.
Ta on veel puu sees.
Ta ootab algust.
Ootab veel puu sees.
Ootab valgust.
Nagu Kanada loos
Eelmine dekaad oli meem
kuidas lumi nagu leem
ühe eestlase metsamajas
Kanadas
kus talv puhkuse kinni pidas;
sinisilmselt lootis sooja ahju
ja metsloomadest tal kahju
mida ilma loata küttida
et maanteedel õnnetusi vältida;
ilmataat pani nii palju pihku
et lumega keegi metsast ei lahku
niipea oligi valges põrgus
kus ka külm alla nõrgus;
merry fucking christmas, jah
aastalõpp ära rikutud kah
elekter siis kadus ära
puhkusel lõppenud mägede sära;
kui nahhui tõmbas
lõpuks
siis katki läks autouks
pole ime, miks kitse küttida
kui sai temalgi nii juhtuda;
.....
Talv ehk vanadus
On mitu sümbolit aastaajal
ja päiksesära on ilu loor
igaüks on omal rajal
kui kevad või suvi, oled noor;
ja kui hinges on tali
see tähistab vanadust
kõrge iga pole mingi nali
see tähendab ära haihtumist;
aja vastu keegi ei saa
loeb, et sa teeninud head
mida minevikus kogunud sa
sellest kinni hoidma pead;
muidu on kõik külmem ja lumisem
su sisimas ja mõtetes
meel ja naer on ka nõrgem
kui elad ainult häid aegu meenutades;
oma raja lõpus on see tõsiasi
et tühjuses keegi lõpetada ei taha
üldiselt vanadus üks õudne asi
kui pole rõõmu, tervist ja rah .....
Rändaja
Rännumehele kuuluvad kõik teed ja laevad,
lennukid ja rattad.
Rännumehel kaasas on kõik vajalik ja soe.
Ta valmis sügiseks ja suveks, ei aastaaegu põe.
Rändajatel endi sõnul muresid ei ole,
nad ei põe, ei köhi, tuulerõugeidki neil pole.
Sest nad lähevad eest ära.
Haigused toob hädine seltskond,
suhterägastikud, makse- ja tahtejõuetus.
Neid aga poleks vaja - rändaks neist eemale.
Nii nagu teebki rändaja - vaba hing.
Kandes kaasas vaid iseennast.
(30.7.2022)
Meie lõpp
Maailmakaart, mis upuks kui prügis,
kätte on jõudmas maailma ajaloo sügis.
Üksikud rõõmud on murede seas,
kõik need mõtted ei saa ju olla kinni vaid minu peas.
Teravad ütlemised ja vaigistatud suud,
raagus on nüüdseks kõik maailma puud.
Üks elujärk küll lõppes, kuid kas üldse algamas on ta taas,
või kas meie meteoriidiks saab odavast plastikust vaas?