Sõnale eesti leiti 580 luuletust
Unes või ilmsi
Vaata, mu kallis, on õhtu,
päikene pilvisse vajub,
Sinu kõrval ma vaikides astun,
valgus me ümbruses hajub,
kandes udusse hetki ja rõõmu,
naeru kõla ja ilu me silmist,
viimsest valgusest koos ühe sõõmu
võtame unes või ilmsi.
- Tarmo Selter -
2023
Igal hommikul
Igal hommikul, kui padjalt tõstad pea,
istud voodil, mõeldes, mida unes nägid,
kas siis tuleb pisar, hoopis naeratad
kõige selle peale, mida Sa seal tegid.
Igal hommikul, kui ärkad uimasena,
ennast siruta ja veri keema löö,
vahet pole, kas Sul vaba päev on täna
või siis õhtuni Sa veedad aega tööl.
Igal hommikul, kui särad nagu päike,
oled rõõmukiireks iseenda sees,
luues naeratuse, rõõmust silmaläike,
enda ümbert positiivsust leiad veel.
- Tarmo Selter -
2023
Sügis
Sügis hallis ilmadega,
vaatab nukralt silmadega
jalge ette maha,
üksindusest leiab end.
Vihmapilves piiskadega,
öiste jääkristallidega
jätab selja taha
surma, see on tema and.
Vahel sügises on naeru,
värvikirevust ja ilu,
surma märkad vaevu-vaevu,
kuni kätte jõudmas vilu
lumehelvestega rajal,
mis on katmas lehevärvi,
siiski tead, on seda vaja
meie eluringi järgi -
kevad, suvi, sügis, talv,
on ühel hea ja teisel halb...
Sügises näed - kauneid värve
lehepuudelt alla langeb,
sahistades tasa,
luues hetki ilusaid.
Rohulible kolletades,
hallaöödes .....
Lilleõis
Kas tõesti lilledes saab näha seda ilu,
mis on ürgne, olles ajast aega siin,
tärgates ka siis, kui kõikjal vilu
või kuuma kätte oma õied viib.
On peidus igas õies oma lugu,
igas seemnes talletatud silmapilk,
mõni imetleja seda kõike tajub,
teine lihtsalt õie varrelt korjabki.
Olles metsik roos või koduaia tulp,
pole tähtis, millest kasvamas neil juur,
neis varjul hetki, mälestusi terve hulk,
mõni veidi väiksem, teine jälle suur.
- Tarmo Selter -
2023
Rõuge Ööbikuoru Pesapuu
Pesapuul on kõrgust palju,
vaateid imeilusaid,
kahel korrusel seal saab ju
ümbrust imetleda vaid.
Astmeid on seal mitusada,
jalad pärast väsinud,
üles jõudes, vaata aga,
tabamas mind värskus uus.
Päiksekiirte tulekumas
kirikut näen metsa sees,
öised varjud siiski juba
peitmas seda minu eest.
Ühel pool on näha pidu,
lärmi kajab üle maa,
siiski kauget silmailu
ei see suuda segada.
Tulen alla lummuses,
öö on saabund' juba,
veidikene kurbuseks
ma endal andmas luba.
- Tarmo Selter -
2023
Juulikuine värskus
Juulikuine vaikne hõik
vihmasabinaid on täis,
rohelust nüüd leida võid
sealt, kus loodus üle käis.
Linnulaulu kõikjal kostub
meie oma metsades,
mis taamal kajamas on vastu
rohelistel nõlvadel.
Naudib elu väike putuk´,
metsatukas rebane,
linnukene ruttu-ruttu
süüa viimas pojale.
Vihmapiisa värskus, võlu,
tuuleiili paitav jõud
loomas ümberringi elu,
lõppenud on viimaks põud.
- Tarmo Selter -
2023
Maksud Lätti sõidavad
Maksutõus on jälle käes
veel kord üllatusi näen,
raha rahakotist kaob, mille teenimiseks läeb´
aega päeval ja ka ööl...
Pangad viimse röövivad,
hinnad jälle tõusevad,
inflatsioon on hinna sees, kütte ja energia eest
rohkem maksma hakkame....
Jah, ma tean, ma tean,
ma tean, ma tean,
ma tean, ma tean,
Jätke mind nüüd rahule, tean, nüüd vaesed oleme...
Kunstlik on ju inflatsioon,
mille valitsus meil loob,
tõstes hindu samal ajal, rahval valetades aga,
et see ainult head meil toob.
Rahvas on ju nägija,
arvutada saame ka,
tulemuseks jälle taas, et nà .....
Taas sinitaevas vaatab vastu
Taas sinitaevas vaatab vastu
ja päike kõrgel naeratab.
Ja rahuliku meelega saan astu'
kindlalt Eedtimaa pinna peal.
Nähtamatu õnnejudin kõikjale
südamest välja voolab.
Eestimaale lokkavat ilu ja rahu hoovab.
Ainult rahu, soovib iga järgnev päev.
Päikeseketas
Vahest vaatan päikeseketast taevas,
ühtaegu rõõmustan ja kurvastan.
Rõõmu tunnen päikese soojusest ma,
kurvastan
kui pilve taha peitu poeb ta.
Siis tunnen süüd ma eneses,
mida küll teinud ma,
et päikeseketas pilve taha peab peituma?
Ja valu käib südame alt läbi,
hing nutab vaikides.
Tunded kõik on pahupidi,
maailm katkine on ees.
Puhkus Eestis
Paremat paika ei ma tea,
kui mu kallis Eestimaa.
Siin ma tahan puhkust veeta,
siin ma soovin puhata.
Iidsed tammed, kuused, männid-
kõik nad minu südames.
Kodurajad, paigad kallid,
kindlalt hinges püsivad.
Iial ei või ette teada,
mis juhtub minu südames-
siis, kui Eesti võetaks väega,
võõra väega, südant lõhki rebides.
Siiski loodan Looja peale,
usun kõue vaikimist.
Eestimaale teen tiiru peale,
naudin kodumaal puhkamist.
Kas
Kas päikese paitavas pales
veel midagi jäämas on alles?
Kas tõesti ei ühtegi piiska
meie põllule enam ei piisa?
Kas rohelus kadumas tolmu
selles põuas, mis päevades olnud?
Kas kadumas Eestimaa haljus,
millega oleme harjund´?
Kas tuuleiil kuivatab elu,
mis kadumas närbuvas ilus?
Kas suudame olla me ise
selles looduse närbumises?
- Tarmo Selter -
2023
Laulukaar
Varsti taevani tõuseb lauluhääl,
mis hakkab vastu kajama orus ja mäel
ei vihm lauluhäälel' liiga tee,
ega tuuled murra kaunist keelt.
Eesti keel lööb laulukaare all kõlama,
paneb kuldse päikese taevas särama,
laululinnud terveks suveks rõkkama
ja südameisse kaunid laulud elama.