Sõnale emadepaev leiti 85 luuletust
Kingitus emale
Emakene, tule täna,
lähme metsa jalutama,
metsas olla täna kena,
päike rõõmsalt meile särab!
Näe, kingiks tõin Sul siidisalli
pihlakatest kaelakee,
et rõõm Sul oleks täna olla,
ja Su südamesse leiaks tee!
Tuules sall, see lehvib kaunilt,
ilu lisab pihlakee,
päike sillerdab Su juusteis,
jalg on kerge metsateel.
Emake, see päev on sulle,
armas, kallis oled mulle!
Tuhat tänu korraga
Minu emal pilk on range,
aga süda on tal hea,
pilk on sellepärast range,
et ma elust pettuma ei peaks.
Ema suunajaks mul olnud,
kõigil eluradadel,
hoidnud ära pahandused,
teismeeas, kui olin veel
ja veri soontes aina kees.
Ema targad õpetused,
meeles mul on ikka veel,
kannatlikuks jäämise kuntsti,
tsipa juurde õpiks veel.
Ema, Sa mu õpetaja,
Sa mu elutee rajaja,
Suured õnnitlused Sulle!
Tuhat tänu korraga!
Minu emake
Minu emal on taevasinised silmad
Minu emal on õieks paotuv suu
Minu emal on juuksekiharad kaunid
Minu emal on süda kui kuldne kuu
Minu emal on hääles pillikeeled
Minu emal on naeratus truu
Minu emal on armu ja armastust palju
Minu emal on hing nii lõpmatult suur
Selline ongi mu emake pai
Emake mul kui suhkrusai
Emakene hea
Ma ikka loendan pisaraid veel,
mu armas, kallis ema.
Toas kardinad ma avan nüüd,
lasen sisse päikesesära.
Tean, varajane on see tund,
kuid ma ei saanud enam und,
sest emadepäeval tahan ma,
Su juures kaua viibida.
Pikalt Sinu juukseid silun,
kammin, pisut lõikan neid.
Oi, see soeng sai nõnda ilus,
nüüd tuleb kalli, kalli ka!
Musid siit ja musid sealt,
musid kogu ilma pealt...
Rõõmurohket emadepäeva,
emakene hea!
Topelt rõõmupäev
Täna topelt rõõmupäev on minu emal,
sest sünnipäev ja emadepäev on temal.
Ükskord aastas õitseb kevad kenam,
millist rõõmu tahta saakski enam.
Õiekuul on sündinud mu ema,
ta huulil naeratus ja silmis õnnesära.
Süda avatud on päikse poole lahti,
hingesoojust jagab ema tihti.
Ei tea, mis teeksin,
kui hinges puuduks kevad, ema...
Kas õnnelik siis saaksin olla täna?
Aitäh, et oled olemas mul-EMA!
Nüüd kevade on säravam ja kenam!
Kaunis emadepäev
Kõrgel taevas päike särab,
ema näole naeratuse manab,
lilli täis on metsaviir,
siit lilled nopin, emale viin.
Allikast ma kamaluga,
kristallselget vett ammutan,
emakesel püha veega,
eluvalu kustutan.
Siristajad linnud,
kõik kaasa tulge te
ja kostke ema kõrvu-
Nii armas oleks see!
Liblikad kõik kirjud,
lennake järele,
üheskoos siis rõõmud,
kingime emale.
Kullakallis ema,
Sul õnne soovime,
võrdväärset pole Sulle,
armas emake!
Kokku korjata neid rõõme,
tahaks Sulle veel ja veel!
Jäägu südamesse Sulle,
igavesti emadepäev!
Minu ema
Kullakallis on mu ema
tal on hõbedane juus
kaunis on ta häälekõla
õpetlikud sõnad suus
Soojust täis on ema süda
hing on õrn ja armu täis
silmavaade hell ja kena
pisar naeratuses särab
Kallimat ma ilmas tea
kui mu emakene hea
Palju tänu võlgnen Sulle
kullakallis oled mulle!
Ema
Väikene naeratus, silmade sära,
ühine hetk ja silmapilk,
laps oma emale naeratab täna,
sest on ta ju nõnda tänulik.
Tänulik tunde eest olemas olla,
südamest hoitud ja armastatud,
EMA juurde saab alati tagasi tulla,
sest alati oled Sa oodatud.
Ole Sa väikene, ole Sa suur,
kogu elu ta hoiab ju Sind,
kui kaugele viib Sind elude tuul,
teil alati on ühine hing.
- Tarmo Selter -
2022
Andke andeks, inimesed
No ei tule luuletust
minu emast heast.
Olen tema visanud
välja oma peast.
Välja hingest, südamest
ja kustutanud ära
kogemused valusad,
tuhmistamas sära.
Andke andeks, inimesed -
see pole minu süü.
Ka enda armsa emale
ei oma hinge müü.
/Mari*Uri/
Vanaema, kaunishing
Mu vanaema,
kaunishing,
jäi vanaduse varju.
Temast jäänud tühjusega
tänini ei harju.
See oli juba ammu,
kui hea mälestus ta mattis,
lillepärja valgusega
igatsuse kattis.
Siiski mäletan ta samme,
toovaid trepist üles,
tasakesi tatsudes,
käes toidukott ja
süles
armastus, mis mulle tõi
ta soojuse ja hoole...
Vanaema kallis,
täna
naeratan Su poole.
/Mari*Uri/
Tädi Sofia emadepäev
Elas kord üks töötu naine
tal 2 last, kes nii tüütud
Sofia on rooli taha, aga pole kaine
ja lapsed pole ka süütud;
see eriline päev Sofiale ei loe
kui poistel kogu aeg ADHD on
nendega suhe pole kuigi soe
mitte ei vaibu nende vali toon;
nad röögatavad "kas oleme seal?"
nii valjusti, et kõrvadest verd niriseb
üks poeg roomab teise peal
vanem laps valust viriseb;
elu sellistega on kole
tüütus Sofiat iga päev ahistab
emal epaatiat alles enam pole
poisse nüüd viimast korda karistab;
ja Sofia vastab:
"poisid öelge, mida te nüüd teeksite .....
Ema...
Ema oled aastaringi
vihmas, tuules, päikeses,
kui nüüd ellu astusidki,
olles nõnda väikene,
süütud silmad, väiksed käed
kaitset Sinult otsimas,
valu viimas võluväel
Sinu suudlus, pisarad,
sest ei keegi asendada
suuda Sinu armastust,
isegi kui aastad läevad`,
saabumas on vanadus...
- Tarmo Selter -
Ema
Ema olla pole lust,
õnnelikuks saab ta siiski,
ema eal ei näita ust,
oma lapsel hellust viibki,
vahel tuleb olla karm,
ei unustada tohi armastust,
olgu maailm kirev või hall,
ema näitamas on hoolivust
iga päev, iga nädal, iga kuu
ema südames peitumas armastus...
- Tarmo Selter -