Sõnale erinev leiti 113 luuletust
armastuse keel
Me võime valdada
me võime kõneleda
mitmeid erinevaid keeli -
ilusalt
veatult.
Armastuse keelt
õpime mõistma
õpime rääkima -
terve elu.
Sest süda on
see mis peab kuulama
ja samas panema sõnadesse
meie tunded -
need soojad
need ülevoolavad
mida tunneme
teineteise vastu.
Aga kahekesi õppida
seda imelist keelt
isegi kui elu jooksul
vahetuvad õpetaja
ja õpilase rollid -
sest ma saan jagada
kõiki neid uusi sõnu
iga päev vaid Sinuga.
metsamajake
põgeneme eemale nädalavahetuseks linnakärast
kaugele vihmastest ja sombustest sügisilmadest
pakime kohvrid... sõidame kaugele siit ära
pimeduses helkimas vaid autotulede silmad.
pool tunnikest jäänud kui tuleb keerata
tuttav on see liivast auklik teerajake
rohtu kasvanud läbi metsa looklev rada
üle künka.. juba paistab armas majake.
avades ukse tungib ninna hubane lõhn
nurgas seisab väikene kollane pliit
soojaks muutub seda küttes toas õhk
prõksub südantliigutavalt elus tuli.
valmistad tassi aurava piparmünditee
voodisse kerra teki alla poed pärast
ka .....
vanapaar
Vanapaar võttis istet pingil
ootamaks saabuvat rongi perroonil
läbi elu saatnud kindlalt on
kahele kuuluv armastuse ekspress.
Erinevas peatustes on kogutud
ilusaid hetki - mälestusteks
erilisi sündmusi meenutamiseks
elu on elamist maailmas väärt.
Lapsed keda kasvatatud armastusega
Lapselapsed keda oodatud igatsusega
hoiavad neid kullana nad südames
läbi saatuse raskuste minnes.
Ma vaatan nende silmi.
Näen imetlust pilkudes.
Näen õnnelikuks olemise valemit.
Näen vajadust teineteise järele.
Vanapaar võttis puhkamiseks istet pingil
olid just viimase rong .....
ühiskonna viha
Millal lõppeb maailmas julmus
viha sündimata elude vastu
mis on juurdunud ühiskonda
aegade algusest sisse.
Keegi ei saa juba olla
ju sündides südames
kanda endas kurjust
sisemuses ning iseloomus.
Miks ei võiks kõik tunda
viimaks vabalt ilma hirmuta
et neid kastide järgi liigitataks
erinevuste poolest sildistataks.
Millal lõppeb maailmas julmus
viha sündimata ja sündinud elude vastu
mis on loonud ühiskonda nõrgestava malli
viies liiga varakult kellegi jaoks kalli.
päikese kuningriik
Päikese kuningriik
läbi öise Linnutee
on rajatud tee.
Hommikuks jõuad
Kuu kaaslase juurde
sa vaid nii.
Küsida küsimust mille
üle vaevanud pead ka
kõige kuulsamad uurijad.
Armastus valgusaastate kauguses
isiksused erinevad nagu öö ja päev
ometi nende vaheline keemia toimiv.
Põletavalt.
Säravalt.
Eredalt.
Heledalt.
Sädemeid.
Täis. Öö.
Läbi öise Linnutee
Su poole olen teel
läbi kõigi raskuste
katsumuste jõuan
ma uuesti meie koju.
Armumise tõde ...
Sinu jaoks pole olnut , vaid - olevik sind köitis,
hing harjus meiega ka mina ilma sinuta ei saa.
Mind valdav kurbus laine , üksindusse - heitis,
armunute saarel , jalgealune kadumas on maa.
Miks lootust jagasid , mida endale - veel vaja,
õnnehetke koos siin, enam iial tabada me või.
Tühjus ümberringi täita , võtab väga pika aja,
tõe üks armastab teine lubab teha seda,nii tõi.
Me vahel kaugused , tal läbimatud vahemaad,
kuid kujutluse unelmais mind, harva külastad.
Hoidmas kinni pole , mered , riigid , ega teed,
kui takistus sisemaailm , meil erinevad - need.
Ha .....
Suvel läbi kodu Eesti ...
Rattad veerevad ja ees maailm,
uus avaneb kui seni näinud silm.
Vastu ruttab taevas ,mets ja tee,
sild, mis üle läheb sillerdava vee.
Nüüd , erinevad ridamisi - majad,
tänavail , nendevahel askeldajad.
Tüdrukud , tulbi kirjud seelikud,
elurõõmust , naerust ülemeelikud.
Lõpeb tänav puud, sirelite põõsas,
pleekinud õite lilla , päikeselõõsas.
Lai rukkiväli , mustamulla - rikkus,
silmapiiril järveni , põllul - pikkus.
Nii sõitnud läbi poole Eesti maast,
näinud kodukanti, selle - rahvast.
Maa meil väike piisab päevaajast,
sul seespool teha ring, pi .....
Lugu
Sõna koosneb tähtedest,
laused koosnevad sõnadest.
Lugu koosneb lausetest,
ja lugu ootab jutustamist.
Igal ühel oma lugu,
oma elulugu, oma armastuse lugu.
Iga lugu on erinev,
mõni neist huvitavam kui teine.
Kuid miks on lood nii olulised?
Mis teeb need eriliseks?
Need on emotsioonid, mis on loo sees,
emotsioonid, mis loovad uue loo.
Nii saabki igaüks oma loo,
mõni rõõmsama, mõni kurvema.
Kuid tähtis pole see, kui rõõmus see lugu on,
vaid tähtis on see, et õnnelikult lõppeks see lugu.
Annu_L
Silmapiiril Silman Lilli
Korda kolmandat ma luuletan,
uhkena ei suutnud oma nina hoida,
ja tuju on muudetav,pummeldab,
süda kui kuulekalt, rutiinselt süüdata,
soovin müüri mis mind müürimas,tüürimas
uppuvat paati karidele, variseb kokk mu lüürikas,
süüdista mind,ma süüdistan ka, et ei suutnud küündida,
sinna kus vajalik, juudase elu nad kõik taga ajasid,
vajasid vaid selgust, inimeseks ma tehtud,
jumaliku kogemusega see elu kestvust,aina peegeldab,
sõnu heegeldab, mis on reegel tal? AUSUS, laulnud oma laulu,
mõtlema,su jobimokka pannud, paadund, ja karlovas edendas kasvu,
nii .....
Salakeeles raamat.
Ma sulle juskui avatud raamat,
mus tundeid, rõõmu ja ka draamat.
Kuid salakeeles on see,
kirjutatud vaid sinule.
Kui oled avanud mu südame,
siis kuulub sulle see võtmeke.
Võti mis avab selle salakeele,
võti mis avab sulle mu meeled.
Uued peatükid koos saame kirjutada,
nende kirjutamist eelnevalt harjutada.
Õpetan ära sulle selle salakeele,
nii me raamatu täiuslikumaks teeme.
Teised näevad vaid kaasi ja pilte,
meie kaks vaid mõistame nende aluseid silte.
Nii kahest erinevast raamatust sünnibki üks,
mida ei mõista igaüks.
Kogu ta süda
Kõik konfliktid mida kogenud, enda ootsustest ja lootustest tekitatud,
mekin valu, jälgin kuhu kannab ta mu arusaamu kui elu-keeris saabub,
võitlematta, näen kuidas kõik laabub, iga tunne mis mul oli,
viimaks taandus, iga hingetõmme mille võtsin, must rahus lahkus,
voolates mööda jõge aina allapoole, enam pole mul füüsilises reaalsuses kahtlust,
vahest on siin jõe voolus külm, külmutab mu hinge, paksendab naha,
kuid ükskõik kui kaugele mind see jõe vool ka ei kanna,
Ei näe ma kunagi lõppemas seda rada, näen kuud puude ladvas,
kui mina talle-tema mulle otsa vaatas, .....
Tassike kohvi
Ma maitsesin kohvi,
sel puudus maitse.
Maitsesin veelkord ja unustasin,
unustasin, et juba olin ju maitsnud.
Unustasin sellegi,
et köögist ammu suhkur oli toodud.
Aga maitse oli erinev..
Mõnikord lihtsalt kohv voolab alla,
ilma, et täheldaks,
ilma, et mõtleks.
Niimoodi võib elugi keerutada,
ennast sinust läbi,
pressida hinge,
söögitorust libistada alla sõnad,
mis päriselt ei maitse.
Õnneks ei olegi nii palju vaja,
õnne ei taga meil isegi raha.
Õnnelik olla ei saa,kui maailm on kole,
kui tervis on läinud,...siis õnne ei ole.
Eks nõudmine õnnele on kõigil erinev,
minu õnn sulle tundub ehk tühine.
Õnn mulle see,kui süda on rahul,
kui hommikul ärgates pole ma pahur.
Kui pilveall näen ka killukest päikest,
kui raskus ei rõhu,ei kärgata äike.
Kui lastel kõik hästi...on see ka su õnn,
ja suudad veel naerda kui pisike põnn.
Trammi täitumine
See hommikune vaikus,
üle trammi ta kaikus.
Siis inimesi juurde tuli,
tekkis mingi väike sumin.
Kes eesti,kes vene keeles,
Kel töö,kel kool on meeles.
Jutuks erinevad teemad tõusid,
kui tramm uude peatusesse jõudis.
Kuid siis trammi kõlar teatas,
saabus sinu peatus.
Valede Sammal
Miks vigasid peidame
Alaväärseks end neame
Miks maske me erinevaid oma minale seame
Miks vōrdleme teid mis looklevad loodus
Neid suurlinna tulesid mis loodud on lootuses
Kas valede sammal mis kasvand on selga
On jäädavalt kinni kui tarkuse hambad
Ei teed hargne välja mis koju viib raja
Me valed kui kärbsed kes pead segi ajand
EESTI KEEL
ME EMAKEELE VÕLU
MEID SAADAB IGAL POOL
JA ERINEVAID SÕNU
SUL ÕPETAMAS KOOL.
AVADES HOMMIKUL SILMAD
KÕRVUS ON ÄRATAV HÕIK.
EI LOE KA TUISUSED ILMAD,
SES` KEELES SIIN RÄÄGIVAD KÕIK.
JA KUI SA HÄTTA JÄÄD
ON ABIPALVED HUULTEL.
TEIST RÕÕMUSTAMAS NÄED -
SIIS RÕÕMUHÕISKEID KUULED.
ON SÕNU NII PALJU SES` KEELES,
RASKE MÕISTA NII MÕNDAGI NEIST.
PEAD EESTI KEELT ALATI MEELES,
SEST EMAKEELT POLE MEIL TEIST.
Mu aju üle võetud jälle
Tere luule
Las ma panen kirja nüüd köik
Köik mis ma tunnen
Et saaks siia veel üks löik
Löik köigest mis ma püüan tuultest
Et mu peas asuv pöik
Teaks millest ta mötleb ja kes
Saab korda teha köik
Whos the best?
Üksindusse karjutud höik
Sest reaalsus on see
Et järgmine löik
Näitab teile kätte selle salmi tee
___...
Mu aju on üle vöetud jälle
Mind ei huvita et kolm nältab kell
Sest enda aju ma leidsin möelmas jälle talle
Elu pole iial hell
Kuid sind ma tahaks endale
I know that yes youll never tell
I know we dont know eachother for long
Kuid tean et .....
Erinevad veekogud
Mere kõrval on allikas,
milles ujub millimallikas.
Allikas on laineid vähe,
tugevad lained on erandlik nähe.
Siin mere ääres,
päikesele kätte saamatus veeres,
on kui tundras,
kuigi olen Kundas.
Siin on veel jõgi.
See teeb mulle kõdi.
Jõgi virvendab kuldselt,
kuid ma ootan jõekutset.
Seal kõrval on järv,
kuid mul otsa sai närv.
Miks siin on nii palju vett?
Ma tahaksin hoopiski mett.
Kui ma jõuan koju,
ootab mind seal ema poju.
Ta on mu vend.
Mu kallis,kallis vend.
Kahju ,et tema mu päevast osa ei saanud,
kuid küll ta mu rõõmu näeb.
Mul oli ju .....