Sõnale hetke leiti 901 luuletust
Vaikus
Hommikuti on kuulda sügavat vaikust,
millest kumab läbi vaid kaunis linnulaul,
ülejäänud elu justkui tardus
nagu stardijoone taga enne, kui kõlab pauk.
Seda vaikust on mõnus nautida,
samal ajal päikest aknast vaadata,
elu jooksul on nii mõndagi vaja valida,
rahu, vaikus ja armastus - neid tahan tunda ja jagada.
Kodus vahel juhtub, et ärkan kõige varem,
koridoris ainult minu samme on kuulda,
ka tuult, kui mõnes toas avatud on aken
ja muidugi vaikust, mis kõike maagiliseks muudab.
Vaikus võib tekitada mõnel ka hirmu,
eriti öösel mööda tänavaid minnes,
ette .....
Kirglik seikleja
Ta uitas kaua üksi, kuni tabas, et tegelikult on tal palju sõpru.
Teda saatis hoolimine, armastus ja üks lõputu seiklus.
Ta oli kannatlik ja ta nautis iga hetke oma elust ning oma raskused kirjutas ta ümber ühte õpetlikku juttu.
Ta viskas mõõga põõsasse, jättis võitlemise ning nägi sihti hoopis kõrgemale... ronida mäe tippu.
See polnud võimatu tal sinna ronida, kuid selleks oli vaja palju enesesse usku.
Nüüd kirjutab ta igal õhtul .... peen sulepea kribab valgele paberile tindist sõnu .... maailma ilust, puhtast rõõmust, armastusest, igatsusest, lootusest ja m .....
Olen vaba
Suvesoojus möödus nii äkki.
Sügistuultes kõnnin nüüd üksi.
Olen vaba ...
ja oled vaba sina.
Ei tõde ma taba,
mida tahan ...
mida tahad sina.
Tean vaid, et igatsen sind vahest.
Kuid sa oled nii kaugel.
.... isepäine ja raudne.
Haaran õuna ja võtan ühe ampsu.
Kerge õhk ja õlgadeni kampsun.
Peatun, võtan kohvikus istet.
Naudin üksi seda hetke.
2019.a.
embuses
kui valjemaks muutunud on toa vaikus,
ja me värvides üksteist virvendamas tajume,
mind kõnetab su embus, su pehme paitus,
ning hetkeks me siit nähtavast hajume.
sina tunned mind, ja mina tunnen sind,
ja ikka ma soovin, et poleks olemas mind.
mis on juhtun'd, et elul, sel puudub hind?
kas tajun ühel päeval, et olen piisavalt hoolin'd?
ma pole haruldus kui taevaskoja jäälind,
kuid pean end eriliseks, kui sa päriselt näed mind.
kõik mu nõrkused ja vead, need enam ei loe.
südamel on valus, ent meeltel nii soe.
Eelviimane hetk
Nõnda kui armastatu
kasutab sind
eelviimasel hetkel
on hell
ja osavõtlik
täidab kõik sinu soovid
fantaasiad
hetk enne lõplikku otsust
on sinu vastu nii kena
Nõnda ka elu
ja surm
mängivad
veel eelviimasel päeval
antakse lootust
paranev enesetunne
lubab sirutada huuled
andke mulle klaasitäis vett
sellega ma paranen
Mineja ei tea
ei tea ka ärakasutatu
et see viiv
on üürike preemia
pika truu kannatamise eest
ootamise ja lootmise tasu
uskumise alandlikkuse
See on pisike helge õnnis moment
enne kui lõplikult
vaip jalge alt kaob
ning ta ühes
oma .....
Kuhu?
Ruttan kuhu ruttan,
hiljaks jään - ei jää.
Tõttan, aina tõttan
kuhu, kas ma tean.
Ummisjalu võtma
iga hetke pean.
Koperdades ette
igat raskust nean.
Kõike pigem võtma
harjund inimhing.
Minagi ei tõtta -
annil kõrge hind.
Ruttan kuhu ruttan,
hiljaks siiski jään.
Maha teede mutta
minust ego jääb.
Ma tean ja tunnen Sinu valu
Tean, et naeratad mul läbi valu,
Sul süda on nii hea ja hell.
Koju saatsid mind läbi lumesaju,
silmis pisar kui kristall.
Külmavõetud olid pehmed lumehelbed,
väljas paukus pakasetaat.
Hinges pesitses ja hõõgus soojus,
tean, et valu kord otsa saab.
Mõtisklus
Kui saaksin ennast poolitada
nii meheks kui ka naiseks...
pisar langeb paberile
kui loen uuringuid,
et väga suur protsent naisi elu jooksul
ei kogegi armastust
või hoolivat, toetavat partnerlussuhet
metafüüsiliselt rahustav ratsionaliseerida:
sarnane tõmbab sarnast,
järelikult pole neil seda ka endas
Thomas Moore'i "Utoopia" * polegi nii utoopiline
kui mehed tavaliselt on kursis Platoni* pallikeste
poolitamise ideeega
justkui otsiks yin
oma yangi ja vastupidi
ja nad leiavadki
täpselt sellel ajahetkel
yin või yangi,
oleneb, millega oled nõus
kellele vastupanu e .....
Pärast uut
Ühel hetkel
pärast algust head
ei luba vaielda
mind nead
tähendad et tähendad
suhtekorralduse pead
Ah siis ei vaidle
kriitik vaikida
võib mõtteid mõttetusi
su omi
moodsas keeles laikida
Üll ülevus meid ometi
kord võtab näha
meil pole tundeid arutelu
ei ole suhet pole abi elu
ma avan suu
mind löö või maha
Aasta uus
On olnud palju muresid
ja rõõme läbi aasta,
kõik need on nüüd minevik,
kuid tagasi veel vaata.
Hetked nõnda säravad,
kallid inimesed,
teid ma tahan tänada,
mu armsad ligimesed.
Rõõme vahel varjutamas
kurvemadki ajad,
lähedasi armasta ja
hoia juba täna.
Naerud, rõõmud, kurbused -
neid näed ka tulevikus,
pettumused, ootused,
nii vaesus kui ka rikkus.
Aasta möödub, tuleb uus,
nüüd tulevikku vaata,
Sinust sõltub tulemus,
vaid endale saad loota.
- Tarmo Selter -
2023
Uue valguses
Aasta viimane päev
ära saata veel jääb.
Hetkeks nüüd peatu ja tagasi vaata -
kas oli kõik veatu? Kas andsid, et saada?
Kas tunda said tänu, mis täitis südant ja hinge?
Said hüpata õhku ja hüüda: "Kui vinge!"
Hetkeks veel peatu ja kuulata end -
su enese mõtted kui linnulend -
nii tormakad vahel ja siis jälle malbed,
mõnikord kurvad, siis kirkad ja selged.
Vahel pääseda tahaks nad tunnete tulvast,
olles siiramad, puhtamad kõikide hulgast.
Nüüd pilk pööra ette, siht sirgena hoia,
uusaasta soovid endas ülesse leia.
Lase nad tuulde, saada tähtede poole!
Kõ .....
Leidsin üles vanad polaroidid
Leidsin üles vanad polaroidid
pole aastatega muutunud
mingi ajatuse vaakum on minusse jäänud
mingi ajaline nihe, et kõik pildid tehtud nagu eile
palju aastaid antud panti lihsalt seetõttu
et ei osanud vastu võtta otsust
nüüd saades süüdistusi selle eest,
et otsus on range, külm ja läbipaistmatu
pean ma olema nii iseenda mehelikus kui ka naiselikus rollis
samal ajal liigselt hoolitsedes teiste ees
jättes ennast taas tahaplaanile
või süütundega endale aega leides
mu pisike mina on hakanud minuga käima,
sisemine laps, nii nad seda vaimsetes ringides kutsuvad
hea .....
Mõne armastusega
Mõne armastusega on nõnda
ta on teistest parem
mõne armastusega on nõnda
ta on parim
korraks
vaid sellel kindlal korral
Ma ju ei taha sinuga
ärgata ühel hetkel
teadmises
et ma ei taha sind
et kõik meie ümber on vaid mugavusest
kõik on vaid kohuse-tundest
mu kallitele
kui elu ise ongi
kogu taeva alusele emaks
miks ma peaksin kartma
mitte usaldama teda
puhtevalgusest hämaruseni
täidab ta mu kõiki päevi
pungade paisumisest
lehtede varisemini
on kulgemises
võilillele päikesest
avanemiseks jahedail hommikuil
maiõhtuil krookuste sulgemiseni
*
miljardeid aastaid
tähena põleda
et Su sõrmed saaksid
puutuda mu nägu
suu juua mu suud
me hinged omavahel
kõneleda vaadata
vaikides järvel täiskuud
näha kuidas hetk
tuleb hetke kõrvale
võõras ja hiigelsuur