Sõnale hoia leiti 672 luuletust
Kuldne pilet
Sa oled mu kuldne pilet
Igavikulise elu juurde
Sind ootab mu ema õnnistus
Ainukene, kes õnnistuse saab
Sest ta süda tunneb ära, selle mis õige ja vääriline
Nii tahab ta uskuda
Nii ma hoian seda piletit
oma südamelaeka taga ja kui elu koost mureneb
kasutan selle ära
ja pudenen tuhandeks lendlevaks kullapuru killuks
Armastan Sind nii väga, kallis
Ma pole lubanud endal armastada
Olen olnud 24/7 alati kohal
ja valmis
Unustades oma tunnete maailma
Aitäh, et tuletad mulle meelde
Aitäh, et hoiad mu käest
Aitäh, et hoiad mu unistusi elus veel
Aitäh, et Sinuga koos hingan ma paradiisiaias
Ma armastan Sind nii väga,
loodan, et tead,
kallis
Miks
miks kardad
surma?
see on elu üks osa
miks kardad surma?
see mis algab
peab kunagi ka lõppema
miks kardad surma?
mida vanemaks saad
seda rohkem enda elust
kinni hoiad -
ei tohi!
miks kardad surma?
kui oled surnud ei oma mingit tähtsust see
mida oled korda saatnud
ja ära pane mulle igasugust koli hauda kaasa -
mul ei ole sellega midagi teha
ning see võtab lihtsalt ruumi ära
pealegi ma eelistaksin et minu jäänused
jääksid metsloomadele
sedasi oleksin vähemalt kuidagi kasulik
surm lõpetab
kõik piinad
ja elu on üks nendest
ning miks soov
elada igave .....
Mu naaber taob ükssarvel pihku
Maal on loomad valla
naabrimutt kõveralt käib
kes surub käe taha alla
hoiab oma kannist nagu näib;
mu vanatädi on õnnelik
et meil kodustatud ükssarvik
aga ise olen kriitik
kui meil imeloom nagu röövik;
sest muti ära vägistas
see muinasjutuline olend
mille vänta nüüd naabrimees pigistas
et annaks DNA'd see isend;
naabrimees on loomaarst
võtab jobi proovi analüüsiks
peab rahuldatud saama looma vorst
et ükssarvik naistega ei "tantsiks"
Kollast
Mis teha, kui põis sügeleb?
ja ei raatsi kodus vetsu minna
siis hiljem keha piinleb
eriti halb, kui läinud linna;
juba autos või bussis
hoiad kinni tupest või nokust
kuri saatus otsa passis
mis piinab sind just;
Refrään:
ei päästa miski sind kusehädast
see päev ilusti ei alga
kas tunned seda kollast
jooksmas mööda su jalga?;
surud kokku põlved
seisad nagu delfiin sabal
trambib maad sinu hüpped
ja niriseb higi su laubal;
oooooi, ai - ai, sugutist paugub tuld!
ei anna häda häbeneda
mil su põiest lõheneb kild
et kasvõi puu taha saaks kuseda;
Refr .....
Normal
siin on minu auto
telefon ja telekas
mul on see kõik olemas
aga näed minust läbi
kas olen siin?
seda on kuidagi raske öelda
jäljendan end päris hästi
aga mis on nüüd üldsegi normaalne?
pahuraks ja igavlevaks lapsed jäävad
sel moel enda päevad veedavad
pilvespäi kaubanduskeskuses hängivad
ja sel moel enda päevad veedavad
ravimid aitavad mul päeva üle elada
ja see lähenemiskeeld hoiab mind vaos
aga mis on nüüd üldsegi normaalne?
pahuraks ja igavlevaks lapsed jäävad
sel moel enda päevad veedavad
pilvespäi kaubanduskeskuses hängivad
ja sel moel .....
Oh, Jumal, kui sul on alles 16
ma hoian Sind eneses
hästi tasa ometi
miskit jääb puudu
võtan Su uuesti päeva kaasa
kui mesilased on hakanud
sumisema
vaata nüüd on päevast
viimane kild päikest seinal
panen ta endale peo peale
mu tuba
põrand on roheline
tas on 24 lauda uks ei kägise
varsti panen helesinise
tapeedi tervele toale
eksisin põrandal on siiski
25 lauda pean teda veel
millegagi küürima
*
koivalguseks kuu jõudnud
on teispoole katuseharja
enam kõiksusega
miski minus ei kõnele
meel kuu valgusest toas
kaasa võbele
gümnaasiumis
Kui ollakse 16.a.
anna mu meeltele
aega olla helluses ja valus
rääkida ma nagunii
Sul ei laseks
hoiaksin kahe peoga
Su huuled kõvasti kinni
kõik mida nüüd ütleksid
muutuks tuuleks läheb
lendu
piisab sellest mida
näen Su avali silmades
õrnus mis mu
sõrmeotstes libiseb üle
Su näo ja juuste on
nagu siidjas suveõhk
las tema Su meeli enne
peseb kui mina Su
nägu ja huuli janus suudlen
Sõnum (The Message)
mõnikord on see nagu džungel
see paneb mind mõtlema
kuidas ma mulla alla ei satu
klaasikillud igal pool
Inimesed pissivad trepil
neid lihtsalt ei huvita
ma ei talu haisu
ei talu seda müra
ning mul pole raha
et välja kolida
rotid eesruumis
prussakad taga
narkarid alleel
pesapallikurikaga
üritasin põgeneda
kuid ei jõudnud kaugele
puksiir võttis mu auto
nüüd pole minna kusagile
ära suru mind
sest ma olen ääre lähedal
püüan mitte enda pead kaotada
aknast väljas
vaatan kuidas autod mööduvad
hull daam
kes elab kotis
sööb prügikastidest
oli v .....
Oled Sa
Oled Sa kunagi vaadanud päikest,
silitanud looduse rohelust,
nautinud pilvedes välkuvat äikest,
merevee lainelist värelust?
Oled Sa vaikinud metsade vahel,
kuulanud lindude laulu,
märganud, kuidas on looduse tahe
peale jäänd' tormide kaudu?
Oled Sa hoidnud oma südame pesas
kõike, mis Sinule antud,
proovinud jagada kõigile seda,
mis hinges on Sinuni kantud?
Ole ja hoia, endaga kanna
kõike, mis Sinuga olnud,
ühe käega võta, teisega anna
kõike, mis Sinuni tulnud.
- Tarmo Selter -
2022
Valguse varju loovuses
Valguse varju kuldkollane mäng.
Päikese loojangu eel.
Linnuema unelaulu unustavas kõlas.
Puudesalus tibukollases majas päikese pleekinud kaldal.
Malbe tuuleke tansib lehega valssi.
Minu mõtted on laiali viskund.
Vabanev, unustav, unelev hing trotsib elude kindlat progressi.
Moraalne moraalitus boheemlase hing,
pole loodud ratastel käima.
Klaas, müür ega asfalt köites hoia loova loovuse lõputut siugu.
Relvastatud tiibadega
Piisab ainult ühest päevast
kuidas särab tera naise silmas
ja me teame mis vägi tuleb igas emast
noorest, vananast ja teises ilmas;
sest kui sul kodu ja pere
oled emana see, kes kõigele pühendub
on terasest naise hing ja kere
oma keskkonnale perenaine keskendub
kes see perepea poleks
keda mees õrnaks peab?
aga isegi püssi kätte ema võtaks
et päästa seda mida ta hoiab;
see on suur au olla relvastatub tiibadega
mida iga laps oma vanemas näeb
lehvivad need kaitse ja armastusega
need tütart või poega katavad ja säeb;
mindki ema instinkt suleb
keeldudes oma .....
Ole ja ela
Ole ja hoia,
endaga kanna
kaasas kõik hetked,
tunded ja mõtted.
Ela ja hinga,
et elule anda
kõike, mida tahad,
mida Sinulgi vaja.
Ole ja võta,
elus edasi tõtta,
kanna endas seda rahu,
mis Sinusse mahub.
Ela ja vaata,
ära ennast Sa kaota,
mine otse tulevikku,
mäletades minevikku.
- Tarmo Selter -
2022
Aeg
Kui üürike on hetk meile antud, et olla
Kui pikk on ootaja aeg
Kui vähe on aega, et tulla
Kui kaugel on lapsepõlvekodu
Kui hoomamatu on veel homne
Kui tihti lahkub kallis sõber omasoodu
Kuis seier taas tiksub ringi täis
Ja heidad pilgu peeglisse
Ammu möödunu veel eilne näib
Tänanegi kantud ajalooarhiividesse
Ära karda!
On homne veel tundmatu
Sissekäimata võõras rada
Aeg hoiab käsi avali
Astu sisse, homse ootesaali!
Ole, kuniks aega on antud
Kanna, kuniks koorem on kantud
Ela, sest uus päev on lootus
Kui ärkad veel homme, on see sinu saatus
"Breakfast at Tiffany's"
sinu naeratus
kombineeritud valguses ühildub
punaste sümbioos
just nagu põimuksid nad teinteise ümber
nii naerus kui ka vihas
ei karda öelda, ei karda jääda tagasihoidlikuks
sõbrad, kes armastavad sind luu üdini välja
igal hommikul
kui ärkad nende kõrval
või avastad, et nad on magama vajunud sinu sofal
need on need, kallid
keda hoiad ka siis, kui endal käed on külmad
--
armastus paneb naeratama
ja isegi kassid ei saa aru, mida ajan
kombineeritud jõud ja kombineeritud tugevus
ainuke, kes teab
et saan tema kõrval seista võrdselt
ei pea ennast .....
Hea tuju retsept
Hoia alal enda tuju,
et ta sind ei kahjustaks.
Tujul veidi vürtsi lisa,
suhkrut juurde raputa.
Vahukoor klopi vahtu,
maasikatega kaunista.
Siirupiga triipe maali,
tuhksuhkur las lennata.
Vahest hellitada tohib tuju,
et ta ei muutuks kibedaks.
Tujul on nii palju mõju,
halb kui teisi kahjustaks.
Võib ju vähe patustada,
tuju üles turgutada.
Hoia alal enda tuju!
Muuda tuju magusaks!
Ema
Väikene naeratus, silmade sära,
ühine hetk ja silmapilk,
laps oma emale naeratab täna,
sest on ta ju nõnda tänulik.
Tänulik tunde eest olemas olla,
südamest hoitud ja armastatud,
EMA juurde saab alati tagasi tulla,
sest alati oled Sa oodatud.
Ole Sa väikene, ole Sa suur,
kogu elu ta hoiab ju Sind,
kui kaugele viib Sind elude tuul,
teil alati on ühine hing.
- Tarmo Selter -
2022
ikka kevadest
kord Sinu ees ma põlvitasin
ülikool
Su sammastele suudki andsin
see oli ammu
ma olin verinoor
pääs uhkelt teklit kandsin
too aeg veel põleb
koos temaga ka raad
ja poiss kes seisab
Ingli sillal
kel palg on klaar
täis sinitaevast klaas
nii lahti armund silmad
*
mu arm alla tuleb Toomemäelt
ma kinni hoian tema käest
nii rohelised lehed puudel
janused me hõõgvel huuled
kaelakuti hetk ja igavik
et hulluks mine
ei tea me veel
et tundi seda
kaitseb õnneaim ja
elukihk
joobumusest sündid ime
et hirm ja häbi aja pärast
auku põletab
meil varsti meeled .....