Sõnale imed leiti 611 luuletust
Maius õhus
Toomingad, tulbid, nurmenukud, viljapuud
ja mul polegi vaja muud
kui neid ja sooja ilma
värvid õues paistavad silma;
kevade parim aeg üle - eelmine nädal algas
millega alati hooaega seostatakse
täis roheluses ja aroomiga hiilgas
käiakse õitel, mida tolmust mekitakse;
on suur maius õhus
see omapära annab kevadele eelise
on see aeg nii tõhus
andes aastale tunde nii erilise;
olen rahul olevikuga praegu
aias musttuhat lõhna ja tooni
soovin, et need päevad iial ei aegu
kus loodus eksponeerib oma krooni
Ei ole lihtsalt hommik metsas
See pole komöödia
kuidas on legaalne ahnus
vaid üks tragöödia
teha mida tahetakse on miinus;
haruldased liigid ohu all
kõik taimed, putukad ja ihust/luust
läheb sae alla see vall
kõik, mis on tehtud puust;
mitu aastat on muret murtud
mida tähendab metsandus
pidevalt lageraiega tegeletud
RMK'l omaenda tähendus;
pesitsusrahu ei loe ärile
kes kurat juhib metsamajandus?
saadetakse reeglid karile
nüüd lekib sellest suur etendus;
oma loodust ma kellegile ei usalda
ega ka kunagi müüma hakka
kes keskkonda rahast ei eralda
sellele annan ise saega takka;
iga .....
Eestipärased on nimed
Mai see tasapisi läheb,
juuni, juuli, august tuleb.
Suvekuudel nii ilusad on nimed,
eestipärased on nad.
Eriti mul meeldib nimi Juuli
vanu aegu meelde tuletab.
Mu kadund tädigi oli Juuli,
ta kaasa August, lahke südamega.
Ise kevade laps ma olen,
sündisin, kui loodus hakkas õitsema.
Minu kulla emake,
nimeks kinkis Mai minule.
Kiviarmastuse kiviahelad
Mu kivilinna kivist kodumajas
kivistunud kivist kodutundes
mu süda seiskund kõvas kiviajas
pea õhtul sätin kivipadjal unde
Mind tõstab üles kivipäike vara
on kivisõnum kaugeilt kivituultelt
must mõtled- kivinaeratust saa ära
sa oma kivistunud ilmelt huultelt
Ma mäletan kuis oma kivipeas
ühtäkki kuulsin kivikiljatust
mu kivimunakivid kivist peos
uskusin veel kivihüljatust
Ma oma kivivere kivikutse
paiskan ööss kesk kivipimedust
jah tegin kivikargamise katse
nean enda kivikivinõmedust
Tos koidus saabus kivituultes vastus
mu ümber heljus hommik kiviudus
.....
Mduduzi
Maikuu aeg õuetöödeks
laulu jätkub mitmeteks öödeks
karja vaja pidada
kõik karvaded/sulelised välja ajada;
või siis anda ussirohtu
halb tervis seab ohtu
oinastel vaja mune maha võtta
järjekorras ise sinna ei tõtta;
ja seda ka Mduduzi kohta
kastreerimine vaja ära tehta
nüüd pannud peremehe juurest jooksu
vaja leida üles seda paksu;
pingiga määrinud ahelad
nii murdnud lahti õlad ja jalad
ei taha olla kohitsetud jäär
sest olla munadeta on väär;
neeger päris kallis talurahva vara
et droonid ja kopterid teevad kära
aga kuidas ikka leida metsast
.....
Kuu
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
Päike vajub vaikselt metsa taha,
varjud jälle öös on võtmas maad,
võib arvata, et keegi veel ei maga,
uus elu algab, kui läeb´ pimedaks.
Kuu see kumab vaikselt õhtu eel,
valgustades kõigi nende rada,
kes nautimas on öises valguses
kuu sillerdavat kahvatunud kuma.
Pilve serv see ähvardavalt lubab,
merelaine vaikselt randa lööb,
rannaliival kahekesi juba
tekkinud on armastuse lõõm.
Kuu see paistab taas,
jah, kuu see paistab taas
meiega.
- Tarmo Selter -
2023
Jahedus
Tulbid ja võililled juba lahti
see on maikuu tunnus
aga ega taimed pea vahti
et kevadega tuleb suur miinus;
nimelt temperatuuris ja sajus
taevas hall ja see kole
ülistamine meil nüüd vajus
tagasi sinna, kus rahul Eestiga pole;
eile sadas rahet mere veerel
kus ma tööd tegin
üllatusi ilmal on järel
terasi tundsin, püüdsin ja nägin;
lörtsi tuleb järgmine nädal
see vastutasuks soojuse pärast
põdrad omadega hädal
et pole ilu saada lõunanaabrist;
kusagil ju oli 20 C juba
ja mitte see aprilli kohta sobinud
pole küsitut sellele absurdile luba
nüüd suve .....
Saatmata kiri
Kuhu kadusid Sa mu südamest,
kuigi seisad täies hiilguses mu ees?
Nii külm on vaade Sinu silmades
oled justkui jäätunud mees.
Päikegi Su südant soojenda üles mulle, nii võõraks jäänud olen ma Sulle.
Millist süüd küll endas võiksin kanda?
Milline patt on Sinu hinge peal?
Sa siiski rääkida võiksid mulle, südant puistata.
Mul paljut öelda oleks Sulle,
tean, tõtt on valus kuulata.
Armastus täis on keerdkäike. öid pimedaid,
tundmatute liblikate tundeid
ja leeki. mis kõrvetab.
Jäägu see kiri mulle,
las lebada mu öökapi peal.
Viineripirukad ja viinashotid
Peole jõudes nurka viskan koti.
Esimesel tunnil täis oksendan poti.
Viineripirukad ja viinashotid,
hommikuks kulutatud mitmed sotid.
Õhtulõpuks langen voodi.
Välja näen ma parmu moodi.
Imedemaa siin peol ju loodi,
kas keegi mäletab mu uksekoodi?
midagi segast
ma ei tea millised on
järgmised read
millegi selitamiseks
ja kinnitamiseks mis
paberile kirjutame
aja möödudes
mis ära ehk tuleks
põletada
taastada algtühjus
loomise vaimu jaoks
kust võtta need õlad ning meel
mis ära suudaksid taluda
selle ootuse ja pimeduse
pillikeelena katkemise
vere valgusesse viskumise
vastu hetke hõõguvaid servi
*
kas tõesti ajast
muud järgi ei jää
kui Su olnud arm
valu täis silmavaade
mu öödes unetutes
see aastate pärast
eha tähena särab
hommikuks kaob
taeva sinasse ära
miljardeid aastaid Universum
Sind kaua armastanud olen
vahel näib justkui tuhat aastat
me päikses olnud kõrvu koos
ema rahutu pilk meid saadab
üks meil olnud päevas palavas
kui õlipuul Hispaanias jahe vari
üks sinimeri
kõrgusesse kaduv taevas
öös pimedas
kui kinni hoiame üksteise kaelast
miljardeid aastaid universum
justnagu oodanuks
millal Sind suudlen
puudutan luules
koos näeksime augustikuud
ehast värvub kuidas
õhtul aknal valusalt ruut
talvest lahkudes
põllul lapitekina
lumest järgi vaid
viimsed valged siilud
veres üles ärganud
puhtuse janust
meelel ammu
ununend siirusest
hing nende vastu
vaid korraks talvest
lahkudes liibub
*
põllul lapitekina
lumest järgi vaid
viimsed valged siilud
talv otsa olnud
lumevalgus puhtus
ka öös pimedas
teel libedal
hing nende vastu
tänuks siiski korraks
lahkudes liibub
ma ikka veel
imestamast ei väsi
kuidas öö pimedusest
saab hommikul
puhtevalgus kõik
nähtav on jälle tagasi
tuttavad hooned
nende armsad jooned
igal hommikul elu poolt
samamoodi kordub
valguse joomine
maailma loomine
kõik oldud ajad
kord saavad lähedasteks
neis olnud kevad suvi
sügis talv hellus arm
see mis karm
kõik aja põhjas
kokku settib
Blue Öyster Cult - Burnin' For You
Kodu orus
Kodu linnas
Kodu pole ilus
Pole kodu minule
Kodu pimeduses
Kodu maanteel
Kodu pole minu tee
Kodu ei saa kunagi olema
Põleta päev
Põleta öö
Ma ei näe mingit põhjust võidelda
Ma elan selleks, et anda kuradile tema teenitud osa
Ja ma põlen, ma põlen, ma põlen sinu jaoks
Ma põlen, ma põlen, ma põlen sinu jaoks
Aeg on olemus
Aeg on aastaaeg
Aeg ei ole mingi põhjus
Mul pole aega aeglustuda
Aeg igavene
Aeg mängida B-pooli
Aeg pole minu poolel
Aega ma kunagi tea
Põleta päev
Põleta öö
Ma pole see, kes ütleb sulle, mis on õige ja mis v .....