Sõnale inglid leiti 52 luuletust (uued)
Taevaväravad
Taevaväravas valvavad inglid.
hingedele näitavad teed.
Igale hingele seal küünal põleb-,
kustumatu ja igavene.
Taevalael ei ole põrgut,
seal on vaikne, tasane,
koduks kurvale hingele,
maapealsest põrgust pääsenuile.
Taevas tervitavad inglid,
rahuriiki algab tee.
Lein ja nutt jäävad maa peale alles,
kauaks piinama südant veel.
Uue aasta eel
visioonikavandik* tehtud
kuigi arvasin, et see raskem
visioonid tulevikust lihtsalt voolasid paberile
piltide kaudu
ja sellest sai töö
teadusseminaril osaletud
mandariine manustatud
sõpradele "ei" öeldud
pidudest loobutud
introverdi olemus
ma näen, et mu energia on ressurss
fookus
kui ma pühendun, siis ma olen
iga liikuv element
iga häiriv mustririba häirib mind
miks kuulata muusikat televiisorikastist
kui saan teha seda kõrvaklappidega?
Inglid on ammu sositanud mu kõrva
kui ema öökapisahtlist leidsin
oma kogutud poolvääriskive
vanemaks saades muu .....
Jõulyaeg tõttab
Üha ligemale jõuluaeg tõttab,
üksinda kurvastama hakkan.
Taevainglid kaasa viisid minu kaasa,
vaid lein käib minuga kaasas.
Süttimas on jõulutuled südame all,
inglikoorid laulma hakkavad hingekeelte peal.
Taevas tähed põlema hakkavad kui küünlaleegid,
kustutada ei suuda keegi.
Tere, talv!
Tere, talv!
Tere, valge lumi!
Tere, pakasepoisid!
Tere, hõbehärmas kuusepuu!
Justkui teises ajastus ma viibin,
tunded soojad südame all.
Minagi vahel ootamatult tulen,
olen kohal, üllatusi täis.
Jõuluajas olla saame kohe, kohe,
siis valged inglidki on taeva all.
Maailmgi muutumas on kohe,
kuuldavale tuleb sügav ohe.
Ootus
Tule tagasi mu juurde,
õrnalt sosistavad huuled.
Kuhu viinud on Sind tuuled,
kas armastad veel mind?
Saadan kuumad suudlused kõik Sinu poole,
lasen tuultel kanda neid.
Jõuluaeg tõttab hinge poole,
Süda kisub Sinu juurde.
Tulemas on ööd valged,
vähem pisaraid siis palgel.
Lapsuke kui kaunis ingel,
magab, õrn naeratus ta suul.
Jõulud on teel
Mis kummalist silitust
ma tundsin põsele,
justkui oleks keegi teinud
pai mu hingele!
Meenub mul üks ingel,
kes ammu taevateel,
ta silitab mu hinge,
et rahu tunneks meel.
See silitus jääb meelde
ja püsib südamel.
Inglite aeg jõudmas kätte,
jõuludki on teel, nad on teel!
Tasa langeb valge lumi
Tasa langeb valge lumi,
kogu maailm ootab pühi.
Inglid valmistavad ette retke,
ootavad rõõmupäeva hetke.
Kuused rohelises rüüs,
jõuluroad, kõik on menüüs.
Jõulusoovidest pungil on kingikotid,
tühjad on veel päkapikkude sokid.
Jõuluvana uhket rege rautab,
põhjapõtrade kuldseid sarvi paitab.
Süda rahulikult ootab,
ärevat hinge küünlaleek maandab.
see luuletus jäta kindlasti lugemata
ma ei küsi Pessoa kombel
miks ma end ära ei tapa
kuigi inimese igavene
patt ja süü samamoodi
aja kohal ripub täna nagu
enne tuhandeid aastaid
kärbes aknast sisse lennanud
toas sumisev
valge maikelluke maja taga
peenral ons nendelt keegi
kunagi küsinud soovi loomiseks
igaveseks kohanemiseks küll tuule
küll kuivusest maa pragunemisega
varju puudumisega kõrvetava
päikese sügisese ligeduse eest
paradiisi otsimise ammu
olen jätnud selja taha
Eedeni aias Aadama ja Eeva eest
hea ja kurja puud
valvama pandud inglid
kuis lugeda olen tahtnud
teie .....
Hommikusse
Vaikselt ärkan hommikusse
kallimaga mõtetes...
Hoian sind, mu armas, kaisus
armastuse võtetes.
Unes nägin poodud neidu
kiigeplatsi raamile...
Palvetan, et aitaks inglid -
ehk ta jõuab praamile.
Kurbusega näen, et sama
Postimehes uudis:
palub pere annetusi
varjupaika kuudis...
Tõusin tasa hommikusse,
ärganuna varem...
Ja tunnen, et on maailm täna
tuhat kordi parem.
(Pühendus: RIP Eva Elise Oll)
/Mari*Uri/
Jää hüvasti laulumemm!
Jõulukuul lahkus üks laulusuu.
Imeline aeg ta endaga kaasa viis.
Ta rahus tukkuma jäi igaveseks.
Vaikima jäi laulusuu.
Meile jäävad tema laulud alles.
Jäävad südamesse igavest.
Kuusepuule laskunud on inglid.
Valu paistab välja ehetest.
Jää hüvasti laulmemm!
Jõulud pehme aseme on kinkinud Sull'.
Valge pehme pilvepadja peal Sul puhata on hea.
Selle aasta essa lumi
Eile lõpuks sadas lund
millest näinud und
essa kord see aasta
ja polnudki vihma - saasta;
ilmataadil kusehäda läbi
mille üle tundnud häbi
et suvel seda alla
soristas
nüüd sügisel mahedusega leevendas;
isegi pajutibud juba lahti
pidanud ka ma rohelusele vahti
mille pungad lehtpuudel olemas
nagu uus kevad algamas;
AHHHA - aga vat tali tuleb
kevadelootus ullikestel sureb
sest essa lumi maas
sellega olin seda lullat alustamas;
FAKT: vihm on kui kusi
ning ka muud nähud on täis üllatusi
nt. kui helbed maha sajavad
siis inglid ilmataadiga pihku taovad;
v .....
igapäevane*
dressides lohiseda mööda tuba
pillid põses
tantsusammu keerutades
aluselist vett peale kulistades
oi, elu, kuhu sa mind viinud olen
täna olen siin
üleni alasti
oma surnud sõbra venekeelseid laule kuulates
kuulatan hetke veel
kuni ta kõneleb
mu südamelöögisageduse järgi
armastan ja kallistan sind mu armas sõber
uskumatu, et oled mulla all endiselt
pole anda sulle medaleid või uhkeid telefone
oled saanud kõik vana
võtan endale nahhaalse austuse ja aususe, et
teadsin sind kõige paremini
südamed lukus
sõnad kinni
ainult inglid teavad
kellele rääkida v .....
Tasa, tasa...
Juhan Liiv, Sa läksid ära,
kuid pole kustunud Su päiksesära.
Pole kustunud Su kaunis hing,
luuletuuled taevastele radadele
on viinud Sind.
Kuigi pole näinud Sind,
ega tere öelda saanud,
siiski tunneb minu hing,
et läbi luuletuste midagi
omaseks on saanud.
Olen otsinud ja kaevunud
Sinu hingeilusse
Sinu kurba meeleolusse
Sinu nukravõitu sügisesse,
läbi luule.
Ükskord siiski mu unenäos Sa olid
sõnakestki ei lausunud,
kaunid valgetiivulised inglid,
Sinu ümber keerlesid.
Sa mulle ühe luuletuse kinkisid.
Oh, kuis oleks tahtnud anda
Sulle ühe musi siis,
.....
Hommiku pühadus
Hommiku pühadus
Inglid tantsivad päikesetõusus
Puudutavad maad
On ärkamisaeg
Mäed sirutavad selgi
Metsad raputavad päid
Ja veed ringutavad
Pikalt ja sügavalt
Sirutan selga
Ja ringutan
Tasapisi ärkavad
Mu mäed ja veed
Minu sisemine mets mühab
Ta on püha
Nii palju põlispuid
Nende seas muid
Mida voolida
Kuidas nii hoolida
Et igal saaks hea
See mu meelelaad- tean
Minu mets
Mu põlislaan
Mu pühad puud
Ja muud
Kurjuses kiduvad
Viha sees surevad
Kadedus kaetab elu
Mets tardub
Ja enam ei toida
Oled hingetu hingeline
Metsata mets
Tühi
Teed ja näid
Siin- s .....
Üks hingeke rahus magab
Lillede-ja pärjakoorma all
üks hingeke magab,
see hing on nii noor ja nii puhas.
Kui ükskord need lilled
närtsivad seal,
siis hing tõuseb taevasse,
seda ma tean.
Inglid kõik ootavad pilvede peal,
et hingele uut elu
pakkuda seal
Taevalaotuses palju hingi on koos,
nii noori-,kui vanu,
laulab taevane inglite koor.