Sõnale keha leiti 492 luuletust
Valge rahutuvi
Ma suitsetasin, sest
ei tundnud sind.
Nüüd vaatan eemalt tühja tikutoosi.
Aeg seisab, kuigi
leierdamas kell,
kus seier võtab järjekordset poosi.
Su iha tätoveering
minu kehas
kui täna igavesti valutab...
Sest hetkest olen
valge rahutuvi,
kes kassikarjas ringi jalutab.
/Mari*Uri/
Metsik meel
Mulle meeldib metsik meel,
vallatu ja vigur –
võrrirada kruusateel,
kus ei võta pidur.
Kuigi ise poeksin juba
kella kuuest voodi,
mõtteis olen nendega, kes
võlle veavad loodi.
Olen öiti sadu kordi
lennanud ja kiikunud,
miskitpidi ilmsigi
just mitte vähe liikunud…
Kus ma olen, mis ma teen,
kui keha puhkab-magab?
Ajan tähtsaid asju vist,
mis unerahu tagab!
/Mari*Uri/
Elulill
Südamel on serv,
on keskpaik, peidus koht.
Liig avatuna olles
suur kahjutuleoht.
Sest südamel on serv,
seal aknad, avat’ uks,
mis teatud kindlal juhul
peab jääma suletuks.
Sest keha salasopid
ei ole iga jaoks...
mil hiigelsiseruumid
muudetakse praoks.
Tapjatega koos
ei õitse elulill.
Ja ühes pajas õigust
pole kummagil.
/Mari*Uri/
Paaride allee
Võttis omaks sind mu keha,
võttis omaks meel.
Süda oli liiga vaba –
tema mõtles veel.
Pikuti ja laiuti
said läbi käidud käänud,
mälestused-meened,
mis veel ajusoppi jäänud…
Võttis omaks mind su keha,
võttis omaks meel.
Aga süda jäigi vabaks
paaride alleel.
/Mari*Uri/
Orb
Pimedaks, jalutuks, näotuks
võib lapsevanem su teha.
Moondada hinge ja oiu,
halvata kogu su keha.
Kuigi hoidma ja kaitsma
on määratud iga ema
ja pandud Päikeseks paistma –
kõiges võib luhtuda tema.
Kuigi kaitsma ja hoidma
on määratud iga isa
ning Maana sind alati toitma,
ka siis, kui vajaksid lisa –
võib olla just vastupidi.
Ja sageli nõnda see ongi.
Ei tehta seda, mis pidi.
Ja võibolla parem ongi.
Saad ise Päikene olla,
saad ise kaevata Maa...
Tead, kuidas ilma on olla.
Hoitud need seda ei saa.
/Mari*Uri/
Minu laul
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal,
minu mõtted minu suul.
Hanekesel hane jalad,
aol ning ehal oma loit.
Oma tunne igal kehal,
igal vaimul oma toit.
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal…
Mitu haru elupuul!
Igal armul oma sarm,
igal sammul oma king.
Oma värin igal haaval,
igal punktil oma ring…
Igal lapsel oma hing!
Kaselehed kase otsas,
vahtralehed vahtrapuul.
Tammetõrud tamme oksal,
minu süda minu suul.
/Mari*Uri/
Soovitus
Tahan sind vaadata,
kuid kardan sind kaotada.
Tahan sulle andestada
ja südant sellest kohast kangestada.
Sa armastad mind - ma tean,
kuid maha jätma ma su pean.
Ma ei armasta sind
ning see teeb kurvaks mind.
Ma tahan sind õnnelikuks teha
ja puudutada vaikselt sinu keha.
Sa oled rohkemat väärt kui mina
seda ütleb ka minu suur nina.
Tahan, et sa unustaksid mind
nii ütleb ka minu rind.
Nii on parem sulle,
kuigi tegid rõõmu mulle.
Vajan armastust
Kord tulid mu juurde
ja palusid:"Võta mind tagasi!"
See siiski ei läinud nii...
pettus hinges, põles kui viin
Haiget tegid mu kehale, meelele...
Sulle jäid meenutama mind mu pisarad.
Aasta möödus ja armid väiksemaks muutusid...
Nüüd muutus elu, sest kohtasin kedagi,
kes minus näeb mind ja oskab hoolida,
pakkuda seda mida vajan...
vajan Armastust,
mis on puhas ja omakasupüüdmatu,
ta ei karju, ei löö...ta paitab mu pead
ja vahel sosistab :Ei leidu nii palju sõnu,
et öelda, kui väga sind Armastan!!!
Poisikese rõõm talve pärast
See talv, see kange talv
ei ole joht nii halv,
kui mõni rahvas mõtleva,
kee külmä hõngu pelgävä.
See talv, see kange talv
ei ole joht nii halv.
Kui ilm, kui kik see ilm
ka tänitäp: Või külm!
sis meie, poisi, kargame
nink hammeväel me mängime.
Kui ilm, kui kik see ilm
Ka tänitäp: Või külm!
Kui jää, kui nilbe jää
om vee pääl, sis om hää:
sis meie, mehe, liugleme
nink jalaravvan jooseme.
Kui jää, kui nilbe jää
om vee pääl, sis om hää.
Nii virk kui tuul, nii virk
nink kerge nii kui tsirk,
me hulgan ree pääl istume
nin .....
Lõunamaa neid...
Minu unelmate tüdruk ma igatsen sind..
Oma meeltega kompan su keha.
Võrratult oled inspireerinud mind..
Teoks sai mõte sinust lugulaul teha…
Oo kaunis neid sinul ronkmust on juus…
Silmis sädelus........punased huuled…
Õrnalt õõtsumas rind, pisut paljastav pluus…
Sind on vorminud lõunamaa tuuled…
Kaelas ketiga kõlkumas hõbelev rist..
Naudid elumerelainetes vett…
Sulle mõeldes kui südamest läbi käib pist…
Oled miraaž mulle või meelepett….
Keel
Matemaatika on looduse keel.
Kõike mida sa näed, saab mõista või kirjeldada numbrite abil.
Kui sa kirjutad numbreid või süsteeme - tekivad valemid.
Valemid on kõikjal universumis.
Kes andis meile elu?
Naha, keha, vere?
Kus tekkis universum?
Egiptuse püramiidid?
Sõda ja armastus?
Mõtted meie peas?
Et öelda asju mis meelel?
Et karjuda välja emotsioone ja tundeid?
Kuidas me peame seda kasutama?
Kes andis selle teele?
Kes lõi keele?
Miks?
Masendav teada
Miks mulle ei meeldi, kui
tuleb rahvas ikka kokku
aga sellel kiiks, ütlen hui
pean idee võtma lahku;
eile oli pensipäev
alles siis oli näha vanakesi
kelle jaoks elamine vaev
jagavad samat toitu mitmekesi;
130 € pensionist maha
tahetakse ju arvestada
kõrge vanus teeb paha
ei lasta tulevikus lõõgastuda;
vanurid tulevad välja, sest
neil pole muud elus teha
poputatakse naist ja meest
1x kuus väikse rahaga oma keha;
muidu muudmoodi pole elada
kui väikese rahaga jälle uut
pensionit ajast aega kannatada
kui utoopiline see marsuut;
aeglane mädanemine, ma üt .....
Õnnepant
Leidub elus lausa armas kant,
Kus rahu on rõõmuga segunev,
Seal eluneb selle kindel pant,
Sinna viiv tee on igaühel erinev...
Peitub muretusel peatuspaik,
Kuid tuleb seda järgi tabada,
Et puhkeks erutav õnne maik,
Mis laseks soojal keha üle ajada.
Enda särava õnne tõhusal ootel,
Magus eeltunne ergutab ideesid,
Ongi õnn käes, kui teed sinnapoole,
Laotab endine ustav teesiht…
Düün 2
Oppenheimer oli korralik
aga võrreldes oodatumaga
oli ulmekas rohkem asjalik
mida ilmasõja tehnika ei jaga;
see on lõplik arvamus
Düün 2 tuli, nägi, võitis
kinoaasta parim tulemus
vägagi mind köitis;
kaamed soomlased said
sinisilmalt kreeklaselt nuga
kes kõrbes elades vaid
muutis krussi oma olemasoluga;
eks siis vt. uues osas jälle
mis jälje maha jäetakse
lubati, et hukatus järgneb talle
rahvaid välja suretatakse
kahtlemata on see aasta film
paremat sellest ei tule
kaunit kino nägi mu silm
õige kehale ja vaimule
Kui puudub julgus.....
Ma pilguga püüan sind saata..
Silmadega paitan su keha…
Äkki mind korrakski vaatad…
Aga midagi pole vist teha
On kuristik sügav me vahel
Sul teised on sihid ja soov…
Pole palju ühist meil kahel…
Läheb luhta mu tahe ja proov…
Ma tean, peaksin ütlema sulle…
Mu kauneim, vajan vaid sind…
Aga kardan ja tõesti ei julge…
Ei tea kas sa tahaksid mind….
Aastaid nii mööda vaid käin
Eemalt naudin su kaunist sära
Ammu endale lollina näin.....
Ei julge ikka ütelda ära…
Immitsus
Vaikne olen olnud väga pikka aega
Mõttetööga pole näinud väga palju vaeva
Olen istunud ja kulutanud aega
Olen tulutult enda sisemuses kaevand aastaid, kuid ja päevi
Kasutuna ehitanud enda mõistus kui super allveelaeva
Emotsioone tundnud ja lasknud endal naerda
Pritsinud reaksioone
kustutasin meie armastuse joone
Hoidnud varju
Tapnud ennast palju
Ülemõtlemisega harjund
Rohkem kui keskkonnas valjus
Olen muutunud selliseks
Söömisega hävitanud tervise
Olen olnud kõrk kui teine oli nõrk
Bioloogia ema päike ja keha veri
Elukogenud see tähendab olla mõtlik ja segi