Sõnale kevad leiti 1059 luuletust
Mu naaber on pervert
Naaber viidi kohtusse
ta mu peret halvasti mõjutas
politseis nägin ta arvutisse
seal lugesin, mida päevikusse kirjutas:
"Jälitasin Melissat edukalt jälle
see naine on jumalanna mulle
nii ma ütleksin talle
ning kirjutaksin temast novelle;
ta on õnnistus kõigile meile
ja kandis mu lemmik roosat kampsunit
nii ta oli palju armsam, kui eile
see naine on väärt miljonit;
luurasin teda põõsastes, seda tean
Alfa Beta õde on kaunis tibi
ei jõua oodata, kui ta põõsastesse saan
oo jee, beibi";
paistab, et munapommist ei piisanud
see pigem kõmmutas ta lo .....
Kevade bluus
Juba linnukesed väljas laulavad
asotsiaalikesed pargis vedelevad
lume alt on sulanud miinid
need on pargielu ikoonid;
õues läheb roheliseks
see teeb issanda loomaaia eriliseks
ja see sobibki Eesti mehele nagu mina
kõik toimib loodusfilmina;
Väinod autos joovad
kevadet nad kuulutavad
lendas klaasist välja üks raip
tere, palun tuvastage onu laip;
peernartel lõhnavad lillekesed
tüdrukud õues on nagu pääsukesed
Koit Toome neil kannul käib
zooloog tal jooksuaega diagnoosib;
tulemata ei jää maipühad
klaaritakse ära seisukohad
EKRE koguneb päälinna .....
Palju õnne
Palju õnne soovin ma Sulle,
kaunis ja andekas naine,
õnne toob kevadetuul veel,
luues hetke ebamaise,
mis täpselt Sinule loodud,
tuues naeratust huulile juurde,
ei loe, et uus aastaring saabub,
Sa leiad end nüüd minu luules,
olles jäädvustatud tähtede ritta
nii kirjas kui linnuteel,
Sa särad nii läände kui itta
oma iluga eluteel...
- Tarmo Selter -
Peatus nimega Elu
Hing hetkeks peatus,
astudes kõrvale rajast,
mis igaviku poolt seatud,
sõltuvalt ruumist ja ajast...
Hing hetkeks peatus
peatuses nimega Elu,
otsides omale saatust
kehas, kus valu ja võlu...
Hing hetkeks peatus
vaid selleks, et olemas olla,
püüdes endas ilu ja headust
läbi eluea vaikides kanda...
Hing hetkeks peatus
selles peatuses nimega elu,
igal peatusel on oma vaatus,
oma hetked, tunded ja melu...
Hing hetkeks peatus,
et minna siis edasi ajas,
kui elus kõik tehtud, mis seatud,
nüüd edasi minna on vaja...
Igal hingel on oma peatus,
peatus nimega Elu,
.....
Ükskord ammu...
Ükskord ammu hakkasin ma joonistama laulu,
mõtted tulid segunedes pliiatsite kaudu,
maali alla paberi ma tegin laulu mõttest,
nii hakkasin ma joonistama laulu ülesvõttest,
mille kaudu nägin päikest, tundeid, mõttelendu,
naeratusest tekitatud maalimise indu,
lõpuks kõigest sündis laul, mis veel on olemata,
pliiatsitest sõnad said, mis kirja panemata...
Veidikene mõtlen, ei jää miski vaka alla,
lõuendile endast lasen pliiatsites valla
mõtted need, mis peidus olnud, hetked olulised,
kõik mis praegu väiksed tunded, olid elulised,
olles laps või teismeline, tunded .....
Kuni Su huuled kord suudlevad mind.
Mere ääres on nii hea ...
Mis siis , et maad veel katab lumi.
Ma istun siin ja naudin hetke ...
Ma tean , et käes on kevad ja varsti saabub suvi.
Mere kohin mu kõrvus kui heli ...
Mere värskus on lummanud mind.
Öises üksinduses ootan Sind seni ...
Kuni Su huuled kord suudlevad mind.
( An-Andrees )
Ristil
Sittuge ruttu, Jeesus tuleb
ta võtnud mingi puust asja kaasa
üles Kolgatta mäkke läheb
aga mingu pigem enne pesema
retk on Jeesusele tüütu
temasugune hipi väärib muud
ei tea kuidas sündis, kui Maarja süütu
pole end pilve tõmmanud mitu kuud
roomlasi oma hipijutuga ära tüüdati
ta oleks pidanud minema tööle
lunastaja ristile nii naelutati
et ta persega rahva poole
Aprilli algus
Täna on tööpäev
aga vedelesin hoopis kodus
olen viinapudelis nagu allveelaev
mu hinges rohetab loodus;
valetasin naisele
et viin ta ämma poodi
vanamuti hoopis viisin matustele
ta elus keha sinna toodi;
kedagi endaga ei kaasa
sest kohtun võõra isikuga
ei tea kodus abikaasa
et magan teise emasega;
lugesin peaministri lubadust
et hakatakse tõstma mu palka
aga jälle see meedia valedest
ajakirjanikud lollitavad, ka;
ma autos viina kaanisin
keegi võõras mu ees kondab
tema õhku põrutasin
nüüd siga päriselt lendab;
tulin koju teatud asjaolul
päeva lõp .....
Kevade võlu...
Kevad see kinkis mulle päikese,
sooja ja südamele hea,
õied nii suured kui väikesed
avavad end mulle taas,
luues loomise võlu hinge,
mis tärkavat lootust täis,
meenutades aastaringe,
mil' kevad see külas mul käis,
tuues selle, mida vaja on elus,
viies kurbuse, pisarad, valu...
- Tarmo Selter -
Lill
Kord aias õitses väike lill,
ta imekaunis, kuid ei tea,
miks kasvama peab lumes küll,
kui ise on ta väike, hea...
Eks külmas lumevaalus peitub
väike õnneõieke,
teda saatmas päikse paitus,
on ta ju lumelilleke...
Kui leiad õie lume seest,
ta Sind ju õnnelikuks teeb,
Sa teda otsima ei pea,
ta ise Sinu leiab ka...
Kas oled suur või oled väike,
on igaühel oma päike,
mis õnnelille hellitab
Su südames ja hinges ka...
- Tarmo Selter -