Sõnale kivi leiti 239 luuletust (copied)
Eesti!
Mu kodumaaks on Eestimaa,
Ma uhkust tunnen oma Isamaast.
Siin paiknevad jõed, järved,
Siin asetsevad kosed, ojad.
Kui lendamas on pääsuke,
Siis tea et see rahvuslinnuke.
Kui maas on paekivike,
Siis tea et see rahvuskivike.
Eesti lipp on sini-must-valge.
Nagu meri, nagu muld, nagu taevas.
Eesti lipp, ja Eesti vapp.
See on Isamaa, mu kodumaa.
(Gloria)
räpp
Olen psühhopaat, kes ravist ütles lahti
Hadese klient, keda pimeduses nähti
Vaarao, kelle püramiide ei leita
Eksind hing, keda mitte keegi aita
Riimivabrik ja selle ainuke tööline
Kelle eesmärk pole magamine, söömine
Tahan elada ja ellu jääda
Elada, mitte oodata viimset päeva
Taon sõnu seina kui kiviraidur
Kõik otse südamest, valedest ma hoidun
Sõnu küll loobin, a mitte hooletult
Räpin oma moodi, pisut erapooletult
Loen sõnumeid ja kõiges kahtlen
Räppides ma suhtlen, rumalust nuhtlen
Ja südamest suure tüki kingin
Mitte istumiseks vaid seismiseks on pingid
.....
Uni
Ühel ööl ma nägin unes,
Kuidas jänes värvis mune.
Värvis pintsliga sips ja sops,
Lõbusalt takti lõi sabaots.
Värvis punaseks, kollaseks, lillaks,
Äkki ühe neist maha pillas.
Muna vastu kivi potsas.
Ehmusin. Uni sai otsa,
Segaduses ärkasin.
Laual märkasin
Just neidsamu kirjuid mune,
Mida jänku värvis unes.
Naiste elu
Riided, kombed, etikettid..
Suurte õitega bukettid..
Paelad, lipsud, kaunid kleidid,
Kotid, rihmad, kallid ketid...
Klambrid, kätised, baretid...
Muuseas - ilusad korsetid,
Kingad, küüned, suured letid,
Tagaotsa veel banketid...
Kaunid kübarad, brasletid..
Kreemid, maskid ja žiletid,
Sukad, pitsid, hooldus setid..
Mantlid, sõrmused, manžetid,
Igasugu saapad, ketsid..
Reisid, unelma paketid,
Sussid, madalad baletid.
Sõrmused ja kivid kallid,
Igasugu moodsad sallid..
Sport ja suured fitnesspallid,
Trenažöörid, shopingrallid.
Emotsionaalsed kallid.
Kuidas naine kõ .....
Hing sul ikka helendab
Süda soe kui ahjukivid
Hing kui hele taevatäht
Sa meie elus helendasid
Sulatasid südameid
Kui tuli tugev põhjatuul
Lõi su lokid lehvima
Hallaga su hinge peksis
Süda hell ei heitunud
Tuli tali, pakane
Jäätas kauni südame
Keha kerge vandus alla
Hing sul ikka helendab
Mu Eestimaa
Mu jalge all kivine maapind
Mu juukseid paitab meretuul
Ning südames kõlab üks laul
See näitab mulle teed kui minna tahan
See tõukab mind edasi kui kardan tulevikku
See on see miski mida näed mu silmis
Koos selle lauluga
Seisan ma kivisel rannal
Ja annan oma südame sulle
Mu Eestimaa
Kes on jõuluvana päriselt?
Nonii, lapsed, läheb lahti, jah?
coca cola ja lumi ennustab jõule
õues miinuskraadid kah
ning säravad tuled kõigile;
aga mul on teile tõsist juttu
sellest kes on jõuluvana päriselt
olge ettevaatlikud, kui minemas tuttu
sest peate tõde võtma tõsiselt;
Soomes elab kuusemetsa mäes talijumal
kes pärineb saami rahvaluulest
"Joulupukki"ei pesitse küll mujal
aga ta toitub kõikidest rahvastest!;
et teda rahustada
tõid vanemad oma lapsed ise ohvrianniks
muidu hiilib ta päkapikkudega kodudesse sisse
tapab ja pistab teid pintslisse .....
Kodumaa
Kodumaa paene, siin tuuline taevas
sombused päevad ning jahedad ööd
kadaka jonni me rõõmus ja vaevas
kukega üles - ehk õndsaks teeb töö
eestlaste maa old see kivine pinnas
tuhandeid aastaid, ta kõikegi näind
aegade hämarast ühtsus on hinnas
võõrastel meeltel siin kehvasti läind
rannake paene, sel toimunud lugu
kindlalt meid toetamas, püsime teel
edasi homsesse maarjamaa sugu
Ela me rahvas, me kodu ja meel!
Rohkem ma enam luuletusi siia üles ei riputa. Aitäh, kõigile neile, kes viitsisid neid lugeda. Ehk pakkus pisukest huvi.
nagu poleks elugi
olnud midagi muud
kui üks lõputu
ajalehe lugemine
mõrvadest
liiklusõnnetusteste
hinna ja maksutõusudest
olemine mitte midagi muud
kui politseiülemate kuningate
ministrite
panga- ja vangladirektorite
linnas teatrite ees
näitlejate hiigelpiltide
vahetumistest osasaamine
sekka kevad suvi sügis talv
rakettide stardipositsioonidele
viimine
mõned põgusad kohtumised
õnnehetke ootused
suudlevate tudengite
märjaks saamine
raekoja purskkaevust
aja hammasrataste vahele
et kättpidi jäi mõnel meel
ja muidugi majade
varjud täpselt samal koh .....
Tüdruk
Seisis kivist kollane maja
vaiksel tupiktänava nurgal.
Sinna linnakära ei kaja
istus aknal üks tüdruk kurvalt.
Mōtles tüdruk,et kell on veel vähe
ja taevas pilvedest vaba.
Sättis punase kübara pähe
ning läks välja jalutama.
Tundis tüdruk end ōnnelikult
nōnda kōndides taeva all.
Silmis särasid naerukillud,
kaelas sinine siidisall.
Ōhtuks päike mäe taha kadus
taevalaotus sai tähti täis.
Tüdruk kōndis nüüd unenäoradu,
kus Ta maailm veel ilusam näis.
Tark ei torma
Tark ei torma,
kui ei ole vaja -
munakivi haaval
maha paneb raja...
Tark aga tormab
alati, kui vaja:
diivanil ei lesi,
kuni põleb maja,
lonkides ei lase
mööda rongiaja -
samas vahet teeb,
mis on hääl, mis kaja…
Tark lendab vees,
tark sõuab õhus -
liigub kõige ees,
kui käsib tunne kõhus!
/Mari*Uri/
Üle kodumäe
Üle kodumäe kumera kupli
Suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu
Üle ussaia vaatavad kopli
Aian õunapuud punasest lõngast
Ketravad magusaid palle
Vaatavad armunult põlle
Nurmed visaten rohelist lõngast
Oja leppade jalgu nüüd peseb
Kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
Koera pehmete sarviga puseb
Maja vajunud rõõmsasse unde
Minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi te .....