Sõnale kodumaa leiti 175 luuletust
Noh?
Loen Maalehtes maasikatest
mille hooaeg on alanud
on puudu korjajatest
harilikult malevad töötanud;
mõelge plaanist suures
kui ei köida see töö hariliku eestlast
sest meil nüüd rahvas juures
nendeks põgenikud ukrainast;
kas siis naised ja lapsed
on ainult päev otsa passimas?
meid täitvad abilised
on mingit ime peites ootamas?
või ei lase riik edasi liikuda?
mõtlen, et "mis toimub noh?"
teha on raha etem, kui kodumaa eest soiguda
sest heaolu tuleb aktiivne olles, voh
Murest murtud
Murest murtud maa ja taevas,
murelik on minu meel.
Vale see, kui keegi ütleb:
"Mis sa tühja muretsed."
Mina ikka muret tunnen,
tunnen kõigest südamest.
Kas see, mis täna, on ka homme,
see küsimus, mis muret teeb?
Vale see, kui keegi ütleb:
"Mis sa tühja muretsed".
Isamaa
Isamaa. Mu kodumaa.
Su väljad kaetud õitega.
Kodumaa. Mu isamaa
ma seotud Sinu juurtega.
Minu väike isamaa -
küll Sa oled suur.
Minu kalli ema maad
ei turma ükski tuul.
Allikselged on Su veed
ja toekas mustjas muld.
Need meie rahva rännuteed
ning kallimad kui kuld.
Hoidnud oled igati
mind armas isamaa!
Kaitsemas Sind alati,
kui ainult vajad Sa!
Sõjamees ja kassijüts
Sõjamehel seljas püss,
süles istub kassijüts.
Kassijüts on rahulik,
sõjamees on murelik.
Sõjamehel hing on soe,
kassinurr tal hinge poeb.
Kassijüts ei seda tea,
et sõjamees ta jätma peab.
Kassijüts nii armsake,
on võitnud sõjamehe südame.
On võitnud sõjamehe südame-
Nii kallis oled mu koduke!
Tärkab uus kevade
Kas tunned,
kuidas kevad
vallutab su südame!
Kas tunned,
kuidas hingab maa,
mis must ja mullane!
Kas tunned rõõmu sest,
et taas on kevade?
Noppida sul võiksin õie,
mis nii taevasinine
ja lume alt tooks välja lille,
ühe valge ülase.
Mis paremat ma saakski teha,
sel kaunil kevadel
Kõik õitseb ja ei närtsi ära,
rõõm su südamel!
Varakevadel
Kevad puudeladvus piilub,
mahe tuul teda meelitab.
Varakevadele tuulesilma pilgutab,
õrnusi huulilt sosistab.
Jääpurikatel nüüd põli on läbi,
suureks paisuda räästa all.
Lumememm,kes õuel veeretatud,
oi,kui palav hakkab tal!
Kevad lumehange noolib,
peitu poeb ta rüppesse.
Vähehaaval päästab valla,
kevadised suurveed.
Kevade sõber päikene,
tõttab appi temale.
Oma soojad päiksekiired
pillutab üle kogu maa.
Orus,aasal,metsas laias,
pidu võib nüüd alata.
Ülased ja sinililled,
kuulutagu kevadet!
Rändelt tulnud linnukesed,
peatugu nad ikka si .....
Eestimaa...
Kuuled Sa tuulekest väljas,
oksad liikumas hetkes,
loodus paitab Eestimaad...
Tunned Sa rõõmu ja rahu,
üksteist siin hoides
meie oma Eestimaal...
Hingata saad, kuulda Sa saad
elu siin Eestimaal!
Hoiame koos, kuni veel saab
rahvast me Eestimaal!
Mullaselt musta, taevaselt valget,
siniselt veesilmades
on meie Eestimaa....
Vaata ringi ja meeles Sa pea,
milline on kodumaa,
meie rahva Eestimaa...
- Tarmo Selter -