Sõnale kuumus leiti 47 luuletust (top)
22. juuli
Nii palju mul kingitud on lilli,
nii palju häid õnnesoove,
vohab mu südame peal,
nii palju on päev mul päikest kinkinud,
nii palju rõõmu ses päevas näen.
Lõoke kesal lõõritab,
kägu kuusel kukutab,
korstnal toonekurg plaksutab,
pääsuke sinitaevas tiirutab,
rukkililli pilvist lennutab.
Kuumus täna on küll hull,
kuid mul ei ole tuju null,
Nüüd jooksen kiirelt mereranda,
naudin elu laineharjal,
ujun nagu kala vees,
sünnipäev mul rõõmu teeb.
JESS, SOE NÄDAL!!!
Adijöö, vihm, saadi sinust lahti
august see nädal kaunis
polnud vaja saastaga enam mahti
suvi suvena, on tagasi äris;
ning täna oli üle 25 kraadi
omapära sai viimati pidada juuniks
viimane suvekuu on iselaadi
saab tagasi rannas pruuniks;
ilmataat tassis kah kuumuse üles
mille meilt juuliks röövis
miks küll aastaajaga ta eksles
lahkuda välismaale mõnedele pälvis;
nüüd viskan maha rannalina
ei tea sügisest midagi
olen rahul nüüd ilmaga mina
lapsed ei tea koolist sittagi;
jäätist ostsime ja kaldal kõndisime
rannajalka on täies hoos
piigasi ja laev .....
avarus oblikais luht silmapiir
kõik teisel pool jõge
veres poisiea piin
ära tahad siit
elu kui vanem õde
midagi ei lausu
käega vaid rehmab
sinnapoole kus asub kaugus
tsüklist „Poisiiga“
1.04.2021
aastaid kulub
enne kui taeva alune
saab äkki katedraaliks
mille ees tänus
olla põlvili maas
sellegi õhtu eest
mida öö juba raamib
hõõgumas kus pilvesöed
loojangu kustuv leek
19.03.
enne päeva ära mine
kui meeli puhtevalgusega
palves pole jootnud
käsi rinnale
selleks risti toonud
siis kui hommik üleni
on täitnud taeva alu .....
Tuuleiil
Tuuleiili võimus vaikselt võtmas maad,
päikselises kuumuses küll veidi jahutab,
kuivatades siiski põldu, radasid,
ojasid ja niite, puudelatvasid,
viimseid rohututte kõrvalisel teel,
kus on loodus vaikkselt võimu võtmas veel,
tuues juurde kurbust, vines leitsakut
nii õhtutunnnil hilja kui väga varakult.
Tuuleiil, Sa puhu siia kauged pilverünkad,
tumedamad pilved või siis hoopis tormiks hakka,
too Sa meile vihma, maale kosutust,
loodusele soojust, headust, armastust.
- Tarmo Selter -
2023
Mäng südamega
Me olime kui liblikad, kes lendasid ümber tule
Nii valgete ja vabadena
Et olla koos- olla sinuga
Hommikune kastegi maas veel lamas
Päike meid kauguses äratas
Õrnalt avades silmad, sind suudlesin
Tõustes üles – sirutades end su poole
Vaid hetke seda õnne tunda sain
Keeristorm end kauguses ilmutas
Kaasa meid rebis
Vana udupasun
Kaugel udulooris hüüdis „Tuli põletab!“
Torm keerutas mind hetke ja rauges
Maha jäin, vaevu jalule sain
Hetkeks toibuda ma jõudsin
Uus keeris mind taas endaga tõmbas
Lõputus sügise sajus, räsitud rajus
Tahan pääseda- lahti rebi .....
Pilveke ja Päikene
Taevalaotuses on näha
Pilve Päikesega koos,
vahel Pilv see nutta tahab,
taas siis päikene on hoos.
Pilveke see vahel nutab
rõõmust üle Päikese,
oma piisad maha jätab
toitvad, rõõmuläikesed.
Päikesel on omad tujud,
vahel veidi kuumemad,
taevalaotuses kõik sujub,
päevad saavad kaunimad.
Eal ei tohi tülli minna
Pilveke ja Päikene,
kuumust tuleb juurde liiga,
müristamas äikene.
Päikene see läheb ära,
öises ilus tuleb Kuu,
Pilvekese varjus särab,
jahedust loob öine tuul.
Siiski Päikene see ärkab,
taevas särama see lööb,
Pilvekene teda mä .....
Mul on Sind vaja
Vaikides hoiad mul käest,
selles kuumuses kõnnime koos
mööda randa kui võluväel,
me liigume ühises loos.,
Merelaine on paitamas sääri
sellel vahusel liivasel rajal,
Sind kallistades nüüd saangi
öelda: "Mul on Sind vaja..."
Sa naeratad, vaatad mul silma
ja suudled siis hellalt Sa mind,
ma tunnen Su õõtsuvat rinda
enda vastas, kui kallistad mind.
Me liigume ühisel rajal,
jagades kõike, mis tuleb,
pole rohkem meil midagi vaja,
Sina minuga, mina Sinuga olen.
- Tarmo Selter -
2023
Heinakuu
Heinakuu värelev kuumus
Metsmaasikate magushullutav lõhn
Toob meelde lapsepõlveraiesmikud
Rammestava päikese
Kihavad sipelgapesad
Väärikad sõnajalapuhmad
Ja veendunud uskumuse –
Nii turvaline ja õnnestav ongi
Maailm
Rampväsinud hallile talvele
Järgneb alati
Iseeneseksolemise aeg –
Üürike Eestimaa suvi
Maren Toom 2005
Muinasjutt hukule määratud
Ma olin sinu jaoks küünal,
millega sa mängida said.
Selle kuumus ei tõrjunud sind,
see hoopis rohkelt meelitas.
Olin kui peata kana,
kes sinu järgi jooksis.
Sind kätte ei saanud
ja selle eest maksin hinda.
Sind süüdistada proovin,
kuid selles pasas olime koos.
Mina ja sina lõpuni,
mäletad?
Üks tahtis tervet maailma
kuid kunagi ei öelnud välja.
Teine oli oma deemonitega
kuid hoidis nad endas.
Me olime hukule määratud
nagu Romeo ja Julia.
Sinust lahti lasen
nagu Rose Jackist.
Kõik kordub
Päike piilub akna taga,
kuumus tõuseb hooga,
jahutust on varsti vaja
nagu oli toona,
kui ma ventilaatori
siis uue ostsingi,
sõtsin eskalaatoril,
poes palav oligi,
Samas saame näidata
taas kord lastele,
millised me suved ka
tollal olid veel,
kui ka meie väikesed
ja tublid olime,
rohkem välja läksime
ses suvekuumuses.
Tollal polnud telefone,
kus sai mängida,
arvutitest miskit pole
saanud kuulda ka.
Mängisime lihtsalt kulli,
ronisime okstes,
suveaeg nii mööda saigi
aeg see kadus joostes.
Suvi oli kuum nii pikalt
nagu praegu jälle,
mõnele see lõppes k .....
Virumaal põrgu
Ilmataadil püksid kuivad
pole vaja tal pissile minna
päevad väga palavad
ei külasta vihm maad ei linna;
ja nüüd mõlemad Virumaad
virelenud palju kuumuses
kuivanud mets, paras praad
see jätkub leegitsevas hiilguses;
küllap polegi vaja jaanilõket
kui on Kirde - Eestis põrgu
looduse ees peab ilm tõket
kui niipea märga alla ei nõrgu;
nagu oleks Austraalias
isegi rannas vesi keeb
praegu suurim probleem maailmas
mida kunstlik kliimamuutus teeb
Palavik***
Nad karjuvad abipalveid,
aga ma enam ei kuule nende sõnu,
mis nendel keelel
Deemonid sünnivad mittemõistmisest,
inimaju, ei viitsi eriti mõelda,
ta võtab kogemuse põhiselt,
nii ka laps, tajub seda, mis emas,
mis isas
ning proovib kuidagi jääda nende kogetu vahele
Tormates aitama tormi,
teadmata, kas on üldse ressurssi olla ise läbipõletatav
ja läbipaistev
küsimus esitatakse abipalveks,
aga vastus tuleb minu energias,
minu kogetust,
seega nagu maag, tõstan ma neid mudast ülesse,
teadmata, et ma ise kannatan tagajärgede tõttu
isegi kui mu sõnad toovad v .....
suvine kruusatee
suvine kruusatee
ja lõputu kuumus
ja sellel tolmul astumine
kus kõrval on lõhnavad põllud
saadused, mis ehk valmivad sügise tulekuks
seal teel on kerge ja lihtne
kui mahe suvetuul paitab su nägu ja keha
seal on kerge ja kerguses peakski elu kulgema
mitte raskeid kivisid endale taskusse toppides