Sõnale lootus leiti 705 luuletust
Tahaksin
Tahaksin linnutiivul lennata
ja sinitaevast kombata.
Tahaksin mullamuti kombel mulda uuristada
ja imelise viljana mullast võrsuda.
Tahaksin rannaliival merekarbina lebada
ja vaikse merekohana merekarbis mühada.
Tahaksin tuulena mööda ilma ringi kolada
ja rahusõnumina kõigi südameteni jõuda.
Tahaksin lihtsalt ilma peale rahu
ei siis mõtted ulpima mahu.
Sel kevadel Sa ei tulnudki
Sel kevadel Sa ei tulnudki mu juurde.
Kas tõesti minu armastus läks tuulde?!
Kas liialt õrnalt sosistasid huuled?
Ma siiamsani vaevlen armuvalus suures.
Ei usu ma, et läksid teise juurde,
uut kevadet otsima.
Minu südames on kevad palju suurem,
ilma Sinuta mul hing ei rahu saa.
Valge kirjatuvi ilmutas end unes,
tiiba ripsutas
ja lendas minema...
Mina hingeahastuses suures
ei saanud pisaraid pidama.
Sel kevadel Sa ei jõuagi mu juurde,
kuid kõik kevaded ei ole otsa saand.
Tean, kunagi jõuad minu juurde ühel kevadel-,
seda kindlalt ma tean.
Pergelä
Aeglastelgi hommikutel
on mul tihti kiire:
tirin lahti suhtesõlmi,
lükkan argipiire,
katsun püüda süvakalu,
süüdata üht lõket,
ületada harkisjalu
sadat jooksutõket,
tunda südame ja peaga,
millest läksin mööda,
pingutada kogu heaga -
aga kas on mõtet...
Teistelgi on omad soovid,
käivad läbi tahte...
Raskeim ongi
- ehkki proovid -
kokku panna kahte...
Ühenduste lülilisus
muudab keti kuju:
lükkad-tõmbad, aga ikka,
pergelä, ei suju...
Maailm ongi lollidele,
käib taas läbi mõte,
kollidele, trollidele -
tee neist ülesvõte,
et jääks hinge m .....
Kevad
Miks peidad ennast kevade,
kuigi oled siin?!
Pilvekardinate tagant piilub päikene,
mul olla kurb on nii.
Alles sa tulid mu südame,
soe oli päikesekiir,
lilleke õrn ja nii haprake-,
külmetab mu hingepiir.
Tule peidust välja mu kevade,
too tagasi päikesekiir,
loo õrnad tunded taas õitsele,
lihtsalt ole siin!
Kui Varesed On Surnud
Mul koduloomaks Vares
Süsimust läikiv ja ilus
Teise endalegi loomaks soetasin
Nii kaunid kahekesti koos
Kaks minutit mikrolaineahjus
Neil suled veel säravamaks tegi
Au ja kuulsust
Majja ojana tõid
Rutiiniks
See säravnemine sai
Päevast päeva
Ööst öösse
Jällegi ühel hommikul
Varesed mikrolaineahju poetasin
Kuid meelele tormas miski
Mis oli maha jäänud keldrisse
Panin taimeri mikrolaineahjule
Tormasin alla asja järele
Oh kui vaevaline
Neist treppidest üles oli tulla
Viimane aste
Jooksuga kööki
Järgneval momendil
Ei tundnud ma midagi
Ei ühtki emotsiooni .....
Näen suurt rõõmupidu tulevat
Näen suurt rõõmupidu tulevat,
taevast musti pilvi hajuvat,
rahu maa peale saabuvat,
kurjust igaveseks kaduvat.
Elul ongi juba villand
sellest kõigest maa peal,
tulemerest, mis õgib ja hävitab kõik,
mis tee peal.
Näen suurt rõõmupidu tulevat,
elu uueks muutuvat,
kannatuste-karikat kaduvat,
rahu suurt saabuvat.
Õhtune päike
Kui möödas on hommikune äike,
puid paitamas on õhtune päike,
ja meelest lähevad kõik tormid,
kõik rahesajud karmid.
Kuldsed ladvad ja punased puud,
sinine lõpmatus, ei midagi muud.
Nad kutsuvad unustama.
Nad kutsuvad unistama.
See, kes ütles, et hommikud
targemad on kui õhtud
polnud kindlasti elu näinud,
polnud õhtuses päikeses käinud.
Unista
Unista
mida iganes soovid vaid unista
korduvalt
tüütavalt unista
Unistused
tüdinevad lõpuks
kui keegi neist pidevalt mõtleb
või räägib
see ajab sageli luksuma
öösiti diivanil vähkrema
Unistused
tüdinevad lõpuks
ja täituvad tasase ohkega
Sina vaid unista
korduvalt
jätkuvalt unista
Ootan sõbrakest aknal ma
Ei saa Sul täna külla tulla,
kuid aknal ootan Sind, Sa tea.
Akna taga puud on raagus,
peened oksad kummargil maas.
Pilvist vihmapiisku tilgub,
peidus pisarad kibedad.
Võitlen iga oma meelega,
et mus valu ei hakkaks karjuma,
sest kurb on olla sõbrata
ja kui ta mind ei külasta.
Siiski loodan, et päike tuleb välja
ja pilved taevas hajuvad.
Ei saa Sul ise vastu tulla,
sest tervisehäda mind kimbutab,
kuid Sina sõbrake saad tulla,
saad tulla, seda ma tean.
Ootan Sind mu kallis sõber
Ootan Sind mu kallis sõber,
mõned päevad jäänud veel,
seniks voodi üles sätin,
mõned rohud võtan veel.
Palat on siin puhas, valge,
linik valge öökapi peal,
lillevaasis lilled kaunid,
Sulle mu sõbrakene hea.
Kallis sõber, juba olen terve,
voodist tasa tõusta saan,
arstki andis lootust mulle,
kuid Sina oled hingetohter hea.
Sõbrapäevast teeme juttu
meie siin haiglaski,
mõnel nuttki tuleb kurku,
sõpra ei ühtegi.
Kallis sõber, kui Sa tuled,
võta kaasa rõõmusid,
jaga neile, kellel pole,
siis tervis taastub kiiresti.
.....
Kiri kallile sõbrale merelt
Katsun Sulle külla tulla
mu armas, kallis sõbrake.
Hetkel veel Sust kaugel viibin,
mõned miilid jäänud veel.
Sa ju tead, et merel olen,
ööd ja päevad lainetel.
Laineid murran, kuid mitte sõprust,
iga päev püsid mu mõtetes.
Kui ma ei jõua koduranda,
siis tea, et tormituuled on mu teel.
Siiski püüan kõik ma endast anda,
et õigeks ajaks jõuda koduranda.
Oleks hea Sind näha sõbrapäeval,
ilus kink see oleks minule.
Juba ette mõtlen sellest päevast
ja kuidas me seda rõõmupäeva jagame.
Uus aasta
Soovitakse head uut aastat
aga kellele sellest kasu?
möödub järgmist eluaastat
ja mõnikord head loota ei tasu;
see on rutiin ja argipäev
eriti neil päevadel
kui käib suur töövaev
mis kaasas vähe puhanutel;
keda kotib mingi 2023
alles oli 2020
ärge pühkige ära mullune tolm
kui veel hoiate end;
uue aasta pasa eest
mis iga aasta aina halveneb
ründab nõrkus igat last, naist ja meest
ei tea, kas maksu summa leeveneb;
ja kas tervis tuleb
või mõnel halb õnn lõpeb
lootus küll viimasena sureb
aga igaühel heaolu erinevalt mureneb;
mõni pillas õlle là .....
Mõtted veinivineses õhus
Veinivineses õhus hõljuvad mõtted
paremale ja vasemale.
Ümberrigi käib jutuvada,
kuid see ei ühtegi mõtet sega.
Väikene sumin tuulab ringi peas-,
kõik mõtted paberile jooksevad reast.
Vana-aasta lahkumas on pea,
kuid süda kurbust pikalt edasi veab.
Veinivineses õhus hõljuvad mõtted
ikka paremale ja vasemale...
Uus aasta pauguga,
tõttab aina lähemale ja lähemale.
Jõuluööl
Öises taevas kuu naerab,
valgusvihte maale heidab,
sillerdab ja särab lumi,
sadu jätkub hommikuni.
Öös valges ilusas,
nähti jõule liikumas,
kuldses kuusäras tulemas,
rahus ja vaikuses astumas.
Nüüd imekaunis aeg on päral,
hing nutab ja naerab samal ajal,
süda ärevalt, ärevalt lööb,
juhtub imesid jõuluööl.