Sõnale maailm leiti 1073 luuletust
Inimesi on ikka igasuguseid
Inimesi on ikka igasuguseid
Mõned hingavad
rohkem sisse kui välja
lähevad õhku täis
ja hoiaks jumal
et neid keegi ei torkaks
Kesse siis koristab
Nood aga kes vastupidiselt
annavad maailmale
rohkem kui võtavad
on lõpuks
kui kuivakskrutitud sidrunid
Tavalised inimesed
hoiavad imekombel end tasakaalus
mis ühtpidi sisse lähebki
tuleb teistpidi tingimata välja
Ja õige vähe häirib neid tavalisi et
inimesi on ikka igasuguseid
Ameeriklanna Iraanis
Lähis - ida südames löömab leek tänaval
naine mehe asemel seekord laval
tegemas stseeni diktaatori vastu
kes ilma verevalamiseta tagasi ei astu;
küllap Allah karistab neid paganaid
kes teevad igasugu saginaid
häbi on, kui turistid näevad madalat kultuuri
mis kosub vastu kalifaate suurt tuuri;
aga, oh häda, kui jänkid tulevad siia
kes tahtsid koju eksootikat viia
vaibal lennata ja vesipiipu teha
mil tänaval vedeleb protsestia keha;
kohe jaamas kritiseeriti blondi ema
keskealine, tüse ja poolpaljas on tema
pole maski ees ja muud katet peal
ja tädi ise ei näe, m .....
Uude aastasse uue hooga
Midagi kurba on jäänud vanasse- aastasse,
rõõme kuhjaga on alles meele peal.
Kuidagi rõõmsalt lähen uude aastasse,
midagi head ütlema pean.
Positiivset mõtlemist vana- aasta uude tõi,
leebemat naeratust,
hellust südame peal.
Sellist rahu tunnet hingele,
millist pole tundnud eal.
Loodan, et see tunne ei kustu kunagi
ja püsima jääb hinge peal.
Niiväga sooviksin ma rahu maale
ja näha uue-aasta valgust
kõigi meie südamete peal.
Põrgukoer
Üks põrgukoer on lastud lahti,
kes maailmas lõhub ja lammutab.
Peab inimestele ta jahti,
õgib ja hammustab.
Traakoniks ta vahest muutub,
tuld purskab ja sülitab.
Seitse pead on kaelal kanda antud,
mõõk vaid sellel ligi saab.
Kes küll peataks põrgukoera,
marutaudis ja näljase.
Millal viimane pea saab maha löödud,
et maailm rahus taas elada saaks?
Mida sa räögid
Hall ja vaikne inimene
keda iial tähele ei panna
ega ta sõnu kui räägib
tema mõtteid siis ammugi
Võib ühel päeval küll öelda
midagi olulist- päästa võiks maailma
räägib siis niisama selge ja kõlava
häälega kui teisedki iga päev
Kõik lausa imestavad
ei- mitte seda hiilgavat ideed
nad mõtlevad/küsivad- mida sa röögid
maailma päästmist kui sellist pand tähele keegi
Kureparv kõrgel taevalaotuse all
Näen kõrgel taevas kureparve, klu, klu,
veel saadavad maale hääle.
Kuis ühineda tahaksin kureparvega
ja koos nendega igatsevalt kluuksuda.
Tahaksin tunda maa ja taeva_vahelist piiri,
tunnetada kerget hõljumist...
Tunda eemalolemist
ja lahkumisvaluga minemist.
Selline ongi mu mõttelend
vahest olengi kui tiibadeta lind.
Katki hing mul siit ja sealt,
murekoorem lasub südame peal.
Maailmgi rebitud on tükkideks,
inimesed kui linnud,
valmistuvad rändudeks.
Kus on siis paik, kus rahu saaks?
Nii kõrgel, nii kõrgel
on taevakaar...
Kollane
Kollaseks muutunud on kõnniteed,
seal, kus pikk puudeallee.
Kollast värvi on kõikjal veel,
rukkipõld on kollane.
Päikeseketas kollaselt käib,
kollane kuu kasvab ja kahaneb
sinises taevas,
kollased tähed ümber kollase kuu.
Kangastub kollane tähelaev_
Millal kord lõppeb
see valu ja vaev?
Võbelevail laugeil
Sügispäikese võbelevail laugeil
Silman suve tõrkuvat kaugenemist
Kaskede kiiskavail kasukail
Itsitab veel viimast korda
Kajab aga tuuleleelotus
Ja kask koorib end salamisi paljaks
Lootes saabuvale talvesuudlusele
Et magusasse unne saaks vaibuda taas
Nad lahkuvad
Nad lahkuvad järjest me juurest,
neid nähagi varsti siin pole,
nad lähevad siit, kus on juured,
neil midagi teha ei ole.
Nad lahkuvad sügise poole,
kutsudes teisigi veel,
neid saatmas on kargemad tuuled,
nad lähevad päeval ja ööl.
Nad lahkuvad jälle, et tulla
päikesekiirtega koos,
kui viimane lumi see sulab,
päike soojuse meieni toob.
Nad lahkuvad tegelt´ vaid viivuks,
laia maailma tiivalöök viib,
tehes lõuna pool mõnedki tiirud,
on varsti nad tagasi siin.
- Tarmo Selter -
2022
Antropofaagide puhang
Nad tulevad sulle järele
parem nüüd jookse elu eest
kihvad uhuvad verele
igas eas naist ja meest;
ei aita iialgi ussirohi
ega ka tavaline püssirohi
need monstrumid on väledad
kõrgele hüppavad ja katustel ronivad;
bioloogiline relv on inimese keha
oled nendega võrreldes null
sõduriteks eksperimenteeritavaid teha
on unistanud iga hull;
rebivad su perel väja konte
liha, verd ja soolikad ihuvad
miski ei peata neid tonte
enda rebestamist ohvrid vaatavad;
sinu ja ohvrite kisa
on meloodia nende kõrvadele
nälg on nii visa
ja ei saa parata ohvrite mõrvadele;
.....
Pilves hooned täna
Kõrgel taevas on pühitsus
linn nagu viirukisuitsus
mis paiskab tuld ja tossu
tehakse palju sossu;
nagu maa teeks tobi
pikad hooned täis lobi
nagu kaks sigarit on need
tehke konist puhtaks teed;
ülikonnas tööline aknast kaeb
linnukesi liginemas ta näeb
nendeks metallist vurisevad
mõtleb: "Hmm, kuidagi liiga ligidale tulevad";
mil käib veel üks kõmakas
võtke iga paugu peale kärakas
nii pilves on tornides kõik
kostab Allahi naeruhõik;
sest USA'le ta poisid
pakkuda tervitusi võisid
parim reis iial suurriiki
viies naftasõjas kaotadud elud viiki .....
"Allahi karistus"
Infoks mujalt maailmast
jutte igavast ja huvitavast
isegi loetakse raadios ette
et Pakistan mattub vette;
aga, miks peaks mind see kottima
et nii kaugelt midagi kollitama
sedt ja meil taevas kole
jahedusega head suve lõppu pole..;
selle nimi kliimasoojenemine
toimub ilma radikaliseerimine
ongi rohkem sooja ja külma
ning ei jää keegi tormidest ilma;
ise pakid räägivad, et see "Allahi karistus"
see, kuidas paganad elavad patus
ning nii algab mingis arengumaas uputus
uuel Noa laeval uus kohustus;
või mis iganes seal nad usuvad
lollide sekka sellised kuulu .....
Lend
Terve see aeg möödub lennates,
möödub pilvedes hõljudes,
pehme uduvati sees liueldes,
ennast täiesti ära unustades.
Ees ei ole mingeid tõkkeid,
nõnda vaba on pilvede ränd.
Linnud kõik on allpool pilvi,
kihilise maailmavaate all.
Kõik tunded ekslevad unes ja ilmsi,
tunni järel lendab tund.
Ärkamine on valutu ja puhand,
mõtetes on teine maailm.