Sõnale mees leiti 820 luuletust
Liftihirm
Ammust ajast kardan lifti
Päris poisikese tunnil
lifti kasutasin tihti
Treppi ainult häda sunnil
Ãœkskord kasutasin lifti
Polnud enam liiga noor
Tundsin liftis naiste luhvti
Liftis ootas meelas hoor
Äkki miski peatas lifti
Nihkus päris vastu mind
Hakkas ära võtma kuhvti
Juba rippus paljas rind
Ãœtles parandavad lifti
Mitu tundi näevad vaeva
Vahetavad katkist tihvti
Tema ise viib mind taeva
Kartsin hoora- katkist lifti
Hoora pakutavat trippi
Kartsin hoora tatist kihvti
Põgenesin mööda treppi
Kardan siiamaani lifti
Trepid kandvad vana meest
Hoor käis l .....
Helesinine massaažilaud
Sa oled pikali
Ja massaažilaud on sinine
Helesinine
Ja sa ootad
Kuni ta tuleb
Ja sa ootad
Ja sa näed
Et lina su all
Selle koemuster on tohutu kui seda lähedalt vaatad
Iga niit on nagu köis.
....
Sa tunned käsi
Aga teistmoodi
Ja soojust
Aga teistmoodi
Nagu polekski midagi
Või oleks tuuleõhk toas
Sa tunned mu pikki juukseid
Oma õlal
Ja sa tunned
Et ma istun su peal
Ja sa tunned mu keelt oma kõrvas
Ja mu lõhna
Ja hingamist
Ja sa keerad end ringi
Ja vaatad mu silmadesse otse
Ja näed mind
Ja ma istun su kõhul
Ja sa ikka näed mind
Ja ma tulen su juurde
.....
purse
persevestil
polnud pükse
ei saand lukku kinni
häbitumalt
läbitumalt
lasi aiva ringi
leitud karikatest varas
läbematult rüüpas
oma nii-peab-olemaga
jumalaidki tüütas
miks ei mõista
miks ei mõista
keegi minu
hinge
ees- ja trumminaha peale
tõmbas kogu pinge
kantseldas mis kantseldas
tal armas emme
poega
veidi liiale läks mammi
oma tissi-toega
jõudis mõne kunstiteose
paberkandjal luua
uusi lehti puhtaid ent
ei osand
alla tuua
tõmbles kuni tuli tuli
tõukas tüübi
ahju
mul on temast vennikesest
pea-aegu
täitsa kahju
nüüd ei ole
palja .....
kolme tärni prohvet
kohvikute topsides on
kivid, lill ja
kohv
seinal ripub pildike
ja laama valge sall
teises nurgas mustrit mängib
pudisenud krohv
lamp on hele aga lina
selle all
on hall
tuleviku peale mõeldes
tellid ühe mehe
paadisilla
loojangu ja
luuleraamatu
olgu ülejäänud elu
õnnelik ja ehe
kuidki mees võib olla
voodis
veidi saamatu
Sanya
Sünnimaa kodu ...
Elad kodus kus alati päike,
ees avastus maa sul väike.
Siin õpid kõike mis vaja,
toeks pere ja hubane maja.
Pea sirgud rändad maailma,
et leida sealt paremat eest.
Taipad heast paljust sa ilma,
seal ei vajata võõrast meest.
Mälestus peatub , jääb siia,
möödub vaid aegade kulg.
Kaasa , siit õnnemaa viia,
ei suudaks ka luules - sulg.
Hansi!!!
tähtede kaugustes
tähtede kaugustes -
järjekordne
süda ühest
sädemest sünnib.
tähtede kaugustes -
harukordne
inimhing
ajas püsib
elupäevi
vajades küsib.
tähtede kaugustes -
mitmekordne
komeedi igatsuse
eredalt valus helk
leegiks lahvatab
plahvatab - tolmuks
galaktikas jahvatab
end.
universumi kaugustes -
mälestuste täheks...
koguned läbi inimeste armastuse.
sügaval alateadvuses
kaotasin endas kõik elava
kui purunesin kildudeks
eneseotsingutel sügaval
sümmeetrilises alateadvuses.
köiejupp mille sidusin
teisele poole kuristikku -
kus ühendas südant - hinge
tuultes õrn õõtsuv rippsild.
laiub põletav tühjusetult tühjus
aurab eilseks kaduva päeva tuhk.
kas veel sulanduda üheks... inimeseks
või olen kadunud öös ühes... igaveseks.
unes või ilmsi
unes või uduselt ilmsi
kattis külmhigi silmi -
selga tõmmatud võrksärk
õmmeldud embleemist märk.
rannet soonimas verest purpurpunane kanüül -
sattusin siia paika nende lollide mõtete süül
majja kuhu on rajatud katkiste hingede asüül.
lävib mind inimeseks saamise kannatuste valu.
unes või uduselt ilmsi
-----------------------------------------------
ei suutnud sulgeda kogetud õudusfilmi ees silmi.
igavesed jõulud
täna valgeid helbeid imedeks sajab
kuu nagu klaaskuulina öös helendab
armuline rahu mida inimhing vajab
tähtedes peidetud lootus sätendab.
täna unistusi armastuseks sajab
me südamed soojalt naerma ajab.
kaunistustega ehitud elumajad
küünlad valgustanud eredalt
kallite elurajad.. pimedad ajad
jõuludes mil viibid perega.
täna soove reaalsuseks sajab
rõõmust silmad nutma ajab.
igale kingipakile nimi antud
kedagi kusagil ootamas keegi
tunnetes nõnda sügaval kantud
elus endas süüdanud on leegi -
leidmaks õiget õrnas eleegias.
täna ennas .....
Uus võimalus ...
Nooruses , energiat lõputult palju,
oma keha arvelt , teed võllanalju.
Ka surm võimetu , tundub su ees,
tõestades teistele kui alfa sa mees.
Tagajärg oodata, siin kaua ei lase,
halveneb tervis , ta näitude tase.
Arengus - huvides , pärsitud seis,
uus võimalus leia, sul tugi on meis.
Ilusmees
Ei oska ehitada maja
pesen nõusid kui on vaja
ei julge nüpeldada pätti
tihti nutan pisar taskurätti
Autot putitada ma ei malda
vaevu üles leian õlivarda
ükskord murdma pidin kaela
lüües seina ühte naela
Raske öelda mul kui mehel
et mu käsi liialt vedel
haamri hoidmiseks kuid vilus
oskan olla lihtsalt ilus
Maasikad
Aga mulle meeldivad teistsugused mehed,
sina pole minu maitse.
Minust vanemad ja pisut habemes,
nagu minagi - mitte nii maised.
Aga mina ei soovi sinuga suhelda,
otsin ju kedagi teist.
Kellega koos elu mõtte üle juurelda,
kes siiski targem on meist.
Aga mina ei tee sulle maasikaid,
võid osta 6 eurot kilo.
Kõik mu viljad saab mees, kes armastab
mu vigasid rohkem kui ilu.
Murran vabaks
Nuga paremal puusal, kaelas aventuriin
tulen jälle su juurde, juustes lõhn viirukist.
Võtan randmelt mookaiidi, surun su pihku
ja ütlen, et enam me eales ei kohtu.
"Sinu valik, tead - nõiad lähevad tuleriidale,
mina ei lähe," ohkan, toetun uksepiidale.
"Ma oleksin võinud sind armastada, mees."
Sa väldid mu pilku, põrandat vaadates.
"Täna keskööl ma lahkun hirvena siit,
anna andeks, et üldse me teed ristusid."
Sa ei vasta, ma pöördun, kuid kuulen siis,
kuidas sositad, et sa ei unusta mind.
Seisatan hetkeks, tean me enam ei näe
ja .....
Kelle?
Kallis mees, mu kallis mees
kelle voodis sa täna magasid?
Kas oled kodu poole teel,
kas täna tuled koju magama?
Ei tea kas andestada sulle kõik su vead,
sest minagi ei ole ingel.
Täna jumala poole pöörduma pead,
ehk ta eemaldab patud su hingelt.
Kuid mina reetmist juba ei tolereeri,
ning minu usaldust sa enam välja ei teeni.
Kao, kus kurat, sind igavesti ignoreerin.
Verine Hommik (128)
hommik mu lasnamäe aknale laskub
eesriide nihutab eest
sammude sahinal põrandal astub
voodis näeb magavat meest
nägu on naerul, plaan juba valmis
aeglaselt kerkib tekiserv
küsib kas tohib ja askeldab juba
linal on natuke verd
mees magab edasi, peeretab veidi
ei taipa ööd ega mütsi
silmad teeb lahti leiab põrandalt kleidi
ja taipab et ikka on üksi
Orja armastus
Ma käitun nagu polekski ori
nagu iial poleks teinudki tööd.
Kortsus kleidis paljajalu tulin,
sassis juuksed puudutamas vööd.
Sa arvasid, et petan sind tulles
justnagu oleks magatanud meest.
Ei teadnud sa, et töötan ka surres,
vaid maltsaga sind petan kõblates.
Ma ei saanud öelda: "Olen ori."
ja purustada vale rikkusest.
Nägin kuidas miski sinus suri,
nii palju haiget said mus pettudes.
Sa vangutasid pead ja lahkusid,
ma üksi tamme alla nutma jäin.
Kõik pisarad mu silmis ohkasid,
mu vale väärtus mulle selgeks sai.
Sellest õhtust sai öà .....
Ãœkskord olin
Ãœkskord olid mul hirvesilmad
ja maailm täis muusikat.
Olid seenevihmased ilmad
ja magusad maasikad.
Oli mees, kes mind vahtis
ja laulis mul armuvandeid.
Ta mind meeletult tahtis,
kuid mul polnud tundeid.
Olid unetud ööd täis küsimusi
ja pikad päevad vastusteta.
Sõda täis iseendaga võitlusi.
Kas kirjutada või nõnda jätta?
Olid vaimud, kes lahti lasta ei lubanud
ja mõistus, mis ikkagi püüdis,
oli süda, mis ihkas armastust
ja ego mehe järele hüüdis.
Nüüd olen ma uus, kuigi punane,
sellest nii pea ma ei loobu.
Võib-olla veel kunagi kohtume, .....