Sõnale mets leiti 618 luuletust
Mu ümber ja mu sees
Mu ümber metsakohin
ja puudelt potsab lund
ja pilvist alla sajab
lund,lund,lund...
Mind piiranud on vaikus
ja valge lumi ka
ja igal pool mu ümber
on lumesaartest maa...
See ongi vaimupete
ja ettekujutus
Sest sündimas ju ongi
üks tore luuletus...
Porgand!
Kooli asemel lastel
on vaba päev hängida
mitte kodus õppida viitel
tahtnud metsa vahel mängida;
võõras onu ligineb neile
ees lahke naeratus
ütleb: "lapsed, uudist teile
olete võõras kohas, ettevaatust;
sest, kui tuleb porgand
keegi sest kiiremini ei jookse"
lapsed ei tea, mis saand'
onu kohendab pükse ...;
ning võõral õigus
kõlab hääl tsuhh - tsuhh
lapsed hoos mängus
sõidetakse üle, oihh;
rööbastel tükkideks kehad
soolikad ripuvad puude okstel
targemaid kuulama pead
sest empaatia puudu masinatel
Üks päev kevadet
Kevad taas paitamas on põski
kuigi pikk talvekuu veel ees
Puudel pungad juba lahti
avatud on kevadele tee
Metsas trill ja trall nüüd
läheb lahti
koopast ärkab karu-unine
Keset talve kevadpäev on tore
siis hinges rõõmu, veidikene
Vaatad kõrgel sinitaeva poole
Kõik see ilm on imelik-tõepoolest!
Süda tihub vaikselt nutta
Süda tihub vaikselt nutta
Hinges sees on rahutund
Kurbus tasa vajub alla
Hing ja süda rahul on
Ei nüüd iial enam talla
rohtu kasvanud eluteed
Lõo lõõrgi sinitaevas
kõrvus vilistamas veel
Tunne vaba,mis nii habras,
meeli kõditab
Vaasi pandud lillekobar,
toodud metsa alt
Lahkuminek võibki olla
väike ilus retk
Tõusta pilvedeni välja
Mulda kuldab iga hetk
Ootan kevadet ma juba
Ootan kevadet ma juba
Õitsvaid lilli nuusutada
Püüda liblikate lendu
Tervitada linnukeste rändu
Ootan kevadet ma juba
Kuulda vaikse metsa koha
Sinililledest pärga teha
Kasteheinas sulistada
Ootan kevadet ma juba
Linnulaulu siristada
Pehmel samblal istet võtta
Aeg see enam nõnda tõtta
Valgust täis
Taas on maailm valgust täis
puude okstel valge pilv,
nii mulle näis
Raagus puud
nad muust ei tea
Lumekatte all
neil olla on hea
Pisut vesine on lumi
sadas õhtust hommikuni
Lumelabidail nüüd tööd
Buldooserid undasid terve öö
Metsaradadel on ilus
Näe, väike hirveke seal lidub!
Haavikuemand jälgi punub
Kogu kurbus hinges unub
Vääritu
Käib mööda kallast nutust nägu märg
üks eemalt elu näinud nõutu eit
käib ümber- peas on häbist säetud pärg
ja meeleheide kratsib karvast reit
Ei ole seltsilist ei ole elu kaasat
tast linnarahvas mööda väänab rajad
nii ainult loodus tunnistabki draamat
ei küsi keegi miks ta pilli ajab
Na tühjendas see naine oma hinge
päev maalis vasta õhtat taeva lõkke
tilk tilga järel tekitasid ringe
veepinnal vaevu näha alla jõkke
Üks kuju lausa pimeduse veerel
käis jõest ja tõstis naisel tühjast tüli
mis halad häbitu siin kalda veerel
va nurjatu vii mujal .....
Koertel olid jõulud
Punusin onu perele pärjad
sain kaunistused poest
on talvesaapad märjad
sest ise oksi käisin tooma metsast;
kõik männiokstest kaunistused
jätsime oma perega ta hoovi
laotati üksteise peale kingitused
otsust ümber mõelda keegi ei proovi;
vahepeal oli koertel ka jõulud
kui onu oma perega tagasi tuli
kahel lojusel ehted täis on suud
see väiksem peni on suurem suli;
vähemalt 1 jäi 4st alles
olgu see siis tervele perele
onu õnnetust naljaga kohtles
kui mõni kaunistus alles neile
Talvetaat
Talvetaadil habe härmas
keha katab tuisukott
Ta ei kõnni sammul kergel
tuiskab tuisus tuuselkott
Talvetaadil nüüd on võimu
paugutada siin-ja seal
Tõsta lumehange kõrgust
teeb mis tahab,ise teab
Näpistada meeldib talle
siis kui jäine on ta meel
Linnukest, kes külmast kange
loomakest,kes metsateel
Külm on talvetaadil süda
Mis sa teed!
Kõpsat,kõpsat jõulukesed
Kõpsat,kõpsat jõulukesed
tõttavad kui väle põder
üle lumehangede
läbi valge metsatee
Tuiskavad võidu tuultega
püüavad uiskudel lennata
vihisevad pilvepiirile
valgetele inglitele järele
Virmalistelt viisi noolivad
kaasa laulda proovivad
kuul kuldsel kiiguvad
tähti taevast pilluvad
Kõpsat,kõpsat jõulukesed
tõttavad kui väle põder...
Mina...Tema päikesekiir...
Ta kannab mind kukil,
võtab mind sülle,
kiigutab nii, et lendan ma.
Nätsu närides keelab magama jääda,
õhtul üksi ei luba mind välja.
Haigena keedab ingveriteed,
ennem ekskursiooni,
loeb sõnad peale.
Ostab vile, juhul kui...
metsas ma peaksin kaduma.
Ükskõik kus olin,
häda küüsist ta säästis,
päästis mind.
Päikesekiir, valgus tunneli lõpus,
lootus...
kuid üks moment ta pillab mind.
Usaldus kaob. Valgus kustub.
Ma ei ole enam osa temast.
Kes ma siis olen?
...
Me kelgule!
Me kelgule, me kelgule
võib tulla veel üks laps
las tulla see, kes julge on ja kraps;
1,2 - tee on sile
kostab eemalt politsei vile
parki kollavestid valvavad
sest lapsi komminud luusivad;
2,3 - asi on kibe
sest tee liiast libe
su vend roojakaevu kukub
ja seal ära upub;
3,4 - teel mäkke oleme
kambakesi tuleme
alla sahk kihutas
ühe sõbra tükkideks lennutas;
4,5 - raske minna
üks poiss lõi rusika ninna
sellele, kel kelku pole kaasas
mõne ikka ta ära kägistas;
5,6 - tüdruk hea hoo võttis
ta metsa alla sõitis
hundid ta ära sõid
kes ütles, et meist .....
Kes on jõuluvana päriselt?
Nonii, lapsed, läheb lahti, jah?
coca cola ja lumi ennustab jõule
õues miinuskraadid kah
ning säravad tuled kõigile;
aga mul on teile tõsist juttu
sellest kes on jõuluvana päriselt
olge ettevaatlikud, kui minemas tuttu
sest peate tõde võtma tõsiselt;
Soomes elab kuusemetsa mäes talijumal
kes pärineb saami rahvaluulest
"Joulupukki"ei pesitse küll mujal
aga ta toitub kõikidest rahvastest!;
et teda rahustada
tõid vanemad oma lapsed ise ohvrianniks
muidu hiilib ta päkapikkudega kodudesse sisse
tapab ja pistab teid pintslisse .....
Tuul juttu puhub
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja tasane
Samblasülest välja
upitab end seen
hiirekõrvad kikki
mõnel puul on veel
Koopaorav välja
tuleb koopasuust
Mis on tuulel öelda
uudishimu suur?
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja igatsev
Musta maagia öö
On taak - musta maagia öö!
tehti väljakutse hiiemetsa
juurutada kurjust on KAPO töö
muidu kurjus ei saa enne otsa;
loits ümbritseb süütuid
kes sõõrist välja astuda ei saa
siia on nad valituid
kelle soolikatega katta maa;
ainult nii äratad Suure Emanda
ohverdades ka kõik, mis sulle kallis
peale ihu pead hinge andma
pole vahet, mille praost välja valis;
on päid teiba otsa pandud
ja surnute ihu söödud
värske veri joodud
kui oled täiuslik, saad maha löödud;
seda ööd ei unusta korrakaitse
kes rituaali peatada lootsid
elusaid alles ainult seitse
must .....
Must koer
Ära kalmistule pimedas mine
muidu näed asju, mis pole olemas
ja just ohtlikuks muutub olemine
kui kuuled midagi ulgumas;
leiad lähedaste haua
mis on lahti kaevatud
ning siia ei saa jääda kaua
kui on järgine liha üles leitud;
kohe asud jooksma peitu
selleks on kabel metsas
ja siis oleksid sa abitu
kui oleks lukus uks eesotsas;
siin on paks udu hallis
küüned hakkasid sissekäiku kraapima
kui sul on elu kallis
siis asu palvetama;
udu lõppeb, külm tuul on sees
hingeõhk selga külmetab
su taga seisja pole naine ega mees
ning ta su hinge haistab;
hommikul .....