Sõnale mina leiti 1625 luuletust (top)
Stalinil perse mausoleumis
Tänapäeval rahvas usub
et grusiin rabandusse surnud
aga eestlane naerda kõõksub
sest mina Stalinit peksnud;
kui ajamasinaga rändasin
leidsin vanakuradi üksi
teda oma kodus tagusin
nii, et tal kusi tuli püksi;
peale selle küüsi kasutasin
millega raseerisin vuntsid maha
ateroskleroosi põhjustasin
ja lõin rusikad Stalinile taha;
rebides diktaatori perse lõhki
ja nagu nukku teda viskasin
andsin kommunistile õppetüki
väikerahvaste eest kätte maksin;
olengi nii karm veli
elagu Eesti 104!
Istmed
Kuidas jõudsin siia
Kus ma olen hetkel
Olen hetkel
Maaliinibussi tagaistmel
Vastasistme seljatoele
On kirjutatud
Markeriga
Taavi on munn
Nätse leidsin ka
Istme alt
Ja sosinad
Kuulen
Vastasistmel istujalt
Kui kuulan
Hoolega
Ja iste
Kus ise istun
On punane
Veidi katkise istmekattega
Ja siia istmele on kirjutatud
Mina olen munn
Mina kirjutasin selle
Markeriga
Siia
Istmele
Kus ise istun
Kevad tuli
On kevadine päike
paitamas põske,
luues hetke nii värske,
viies ilma nii rõske.
Ta vaikuses hiilib,
saatjaks linnulaulu kaja,
lendleb okstes tuuleiilil,
eksleb lumisel rajal.
Vaatan ringi ja ootan
õhtust hommikuni,
et lõpuks saaks hüüda:
"Näe, kevad see tuli!"
- Tarmo Selter -
2022
Jänku Juss värvib mune
Lastetegelane on pilves
lihavõtted teda koormab
tema mänguasi on kirves
kuurist selle haarab;
vaja mune värvida jälle
karu Oti ähvardusega koju tõi
pistis sõbra munad sahtli vahele
ja need pauguga kinni lõi;
kuis lillad sõbra munad
tuppa tiriti Oti väike vend
temal peksti roheliseks nagu õunad
sõprade elul on väike hind;
ema kaevu uputas
ja tüdruksõber sai kirvega
nende surm Jussi erutas
silmamunad värviti siniseks pintsliga;
ei salli enda väikest venda
ajas tema hakklihamasinasse
pole pereelul mingit hinda
visanud kehaosad kaminasse
Jussi isa .....
mul poh
Mis kuuldud see sarve sünger
Mis loodud see malle jünger
Tegin tünge nüüd maalin tünne
Suitsetan cracki tonne
tooge mulle kuradima viina
tooge tooge koit toome
Kas ütlesid taukar ?
panin toomele hero veresoonde
keppiv koit toome teda ei koti
loon sarved maha ja viskan varese vette
see olin mina savisaar edgar
Ma olen
Ma olen kui kapp,
kui selgrootu tuvi.
Nälginud peegel
või põlenud rohi.
Ma olen kui laud,
mille peal pole toitu.
Ma olen kui küünal,
mis ihaldab koitu.
Ma olen kui prügi,
mille peal ei talluta.
Ma olen kui kann,
Keda keegi ei kalluta.
Ma võin olla ka tuba,
täis eredat valgust.
Kes ootab nii vargsi,
oma head uut algust.
