Sõnale murelik leiti 16 luuletust (copied)
Õnnepisarad
Ise noppisin ma lilled,
ise panin vaasi vee.
Öeldes tervitusesõnu
kinkisin need emale.
Aga äkki ema silmist
veeres pisar pärlina!
“Miks sa nutad emakene?”,
murelikult hüüdsin ma.
Pühkis silmast pisara ja
kallistades ütles ta:
“Küll suureks saades teada saad,
mis on õnnepisarad.”
Ma näen Sind naeratamas oma peas...
Ma näen Sind naeratamas oma peas,
mul on hea meel, kui oled õnnelik,
kui suudad sellest hallist maailmast pressida välja kuldkollase päikese.
Päikesepoiss.
Sind hoiti, Sind hoiti väga.
Isegi nendel hetkedel kui Sind minema peletasin,
hiljem õhtuti patju märjaks nuttes.
Ma püüan olla tunnetest amputeeritud,
aga aeg-ajalt saab ka minust võitu
voolav elujõgi,
mis soovitab mul nautida,
võtta vastu kõik, mis pakutakse,
ja mitte mossitada oma murelikke mõtteid mõeldes.
Ma näen Sind naeratamas oma peas.
Ettekujutus on hea fantaasia vili.
Sest isegi kui see PÄ .....
Murest murtud
Murest murtud maa ja taevas,
murelik on minu meel.
Vale see, kui keegi ütleb:
"Mis sa tühja muretsed."
Mina ikka muret tunnen,
tunnen kõigest südamest.
Kas see, mis täna, on ka homme,
see küsimus, mis muret teeb?
Vale see, kui keegi ütleb:
"Mis sa tühja muretsed".
Armastusest
Armastus on olevik, Armastus on tulevik
Armastuste - armastus - alati on murelik
armasta kasvõi korra, sest sa oled lihtsurelik
see on kõigi saatus siin.
Ära peta,ära luiska
kui täna armastad
siis homme ära minema sa tuiska
sest kui lähed - jätad mind
ma olen valmis minema - kehast lahkub hing.
Kunagi ma mõistan, et kõik siin oli asja eest
et sina oled just see, kes tiris mind välja põhjatust veest
he -he
Kunagi ma mõstan, et kõik annab meile
kogemusi,teadmisi,oskusi
anna andeks, et üldse kunagi kohkusin
sest nüüd olen õnnelik, mul on mis ma .....
Libedad teed
Kõikjal kõnniteed on kiilasjääga kaetud,
sõiduteel ei ole käia lust.
Helkureid mul küljes mitu,
nad on üsna lähestikku,
et autojuhid märkaksid mind-,
igal elul on ju hind.
Ikka tasapisi tatsun,
kõnniteel seal keegi ei astu.
Ei ma ole kahevahel,
kus libedaga kõndida,
sest helkurid on need,
mis aitavad mind sõiduteel märgata.
Mõni autojuht mul heatahtlikult naeratab,
pidurdab,
pead noogutab
ja siis kiirustamata edasi kulgeb
tema tee.
Tunne hea mind valdas üleni
ja murelik meel kadus kiiresti.
Jõuluajal on rutt
Inimesed ümberringi,
taga ja ees.
Oh, milline vaikus
on minu südame sees.
Kõik askeldavad, tõttavad kuhugi,
minu hing rahul on ometi.
Pisut on mul siiski
värinat hinge sees.
Maailmas kuulda on nuttu
ja see mind murelikuks teeb.
Inimesed ümberringi,
taga ja ees,
varsti seisab jõuluvana meie keskel ja ees.
Elu
vahest väsin ma lihtsat ootamast
süngeid pisaraid poetamast
vahest ma lihtsalt ei suuda
ma võin ju püüda
aga kas sellel on mõte
seda ma ju ei tea
kas üldse keegi teab
ma ei usu
elu ongi raske
aga kas selleks teha mõttetuid laske
oh ei ma ei usu
meil pole vaja rikkuda oma elu
peame unistama
mitte tulistama
me ei sündinud et surra
või et kedagi lüüa
kõik tahavad olla õnnelikud
mitte murelikud
me küll ei tea mis ees ootab
ja kas meie tulevik meid toeatab
oleme lihtsalt õnnelikud
ja elame oma elu
et me ei peaks tundma valu
kaotusi ega rohkem me sed .....
Justkui Tuhkatriinu pidu
piilus aknast:
"Proov, mil lõpeb? küsis
"võte peale hakkab?"
Ja kui lõpuks kaadris oli -
parandada, muuta,
soovis duubel duubli järel
paremini suuta.
Kadus massistseeni ära
või siis tardus kaadris.
Staare kohale ja ära -
toodi üksikult ja paaris.
Taeva kõikekatvas kaares
nägi musti pilvi -
õlakehitusi, muigeid.
murelikke silmi.
Lõpuks taandus võtteplatsilt
paremale ära.
Kustusid prožektorid
ja glitterpuudri sära.
Justkui Tuhkatriinu peolt
ta lahkus kell kaksteist.
Teda rohkem või ka vähem
on igaühes meist.
27.01 .....
Õnnelik sügispäev
Kel sünnipäev on täna
sel kaunil sügiskuul
see õnnest täna särab
ja kulda valab kuu
Ei vihmapilvi ole
taevas kõik selge on
ja tuul, mis nii mahe
su põski paitamas on
Su ümber kirjud lehed
kergelt lendlevad
ja linnukesed oksal
õnnest hõiskavad
Sünnipäevalapsel
üks päev on õnnelik
missest, et väljas sügis
on pisut murelik
Sõjamees ja kassijüts
Sõjamehel seljas püss,
süles istub kassijüts.
Kassijüts on rahulik,
sõjamees on murelik.
Sõjamehel hing on soe,
kassinurr tal hinge poeb.
Kassijüts ei seda tea,
et sõjamees ta jätma peab.
Kassijüts nii armsake,
on võitnud sõjamehe südame.
On võitnud sõjamehe südame-
Nii kallis oled mu koduke!
Sügisvihm
Vihm suve ära uputab,
sügis uksele koputab.
Nüüd mõtlema peab väga palju,
teha vähem suviseid nalju.
Sügis see on tõsisem,
elamine, olemine tubasem.
Avanevad koolide uksed,
ärevad on südame tuksed.
Kirjuks muutub kogu ilm,
lootust annab päikese silm.
Murelikuks muutub meel,
kui näed linde Taeva Teel.
Hallukas
Kui tahad, ole võlur,
kui tahad, ole vimp.
Kui tahad, ole
tsellofaanis
koolilõpukimp.
Kui tahad, ole ingel,
kui tahad, ole vamp.
Kui tahad, ole
tondiline
kõrvitskolli-lamp.
Kui tahad, ole inime,
kui tahad, ole romp.
Kui tahad, ole
põhjakihi
merevaigutomp.
Kui tahad, ole siin,
kui tahad, ole seal -
vaid hetk
on igas sekundis
numbrilaua peal!
Nii-kui-nii oled surelik,
nii-või-nii oled muld.
Ei maksa olla murelik,
kui kätes sulakuld.
Džunglielu valemid
vaid targu välja rihi...
Lase nool, mis õnnelik -
see ise leiab sihi.
/Mari*Uri/