Sõnale onu leiti 756 luuletust (pop)
Eesti muld ja Eesti süda
Süda kuis sa ruttu tõused
kuumalt rinnus tuksuma,
kui su nime suhu võtan,
püha Eesti - isamaa!
Head olen näind ja paha,
mõnda jõudsin kaota,
mõnda elus jätta maha -
sind ei iial unusta!
Sinu rinnal olen hingand,
kui ma vaevalt astusin,
sinu õhku olen joonud,
kui ma rõõmust hõiskasin,
minu pisaraid sa näinud,
minu muret kuuulnud sa -
Eestimaa mu tööd, mu laulu,
sul neid tulin rääkima.
Oh ei jõua iial öelda ma,
kuis täidad südame!
Sinu rüppe tahan heita ma
kord viims .....
Kolleegile
Sind me kiitmast küll ei väsi,
Tööl ei puhka sinu käsi.
Oled väärikas strateeg
Silmapaistvalt tark kolleeg!
Kui küll aju juba keeb,
Näed, et ... (nimi) suitsu teeb,
Et kõik toss sealt välja lasta –
Sellel hetkel meil ei vasta!!
Rõõmus, visa, kiire mees –
Siin ta seisab – meie ees!
Sõnu häid ja kiitust väärt!
Surume siis kõik ta kätt!
Tiina Klemets
EESTI KEEL
ME EMAKEELE VÕLU
MEID SAADAB IGAL POOL
JA ERINEVAID SÕNU
SUL ÕPETAMAS KOOL.
AVADES HOMMIKUL SILMAD
KÕRVUS ON ÄRATAV HÕIK.
EI LOE KA TUISUSED ILMAD,
SES` KEELES SIIN RÄÄGIVAD KÕIK.
JA KUI SA HÄTTA JÄÄD
ON ABIPALVED HUULTEL.
TEIST RÕÕMUSTAMAS NÄED -
SIIS RÕÕMUHÕISKEID KUULED.
ON SÕNU NII PALJU SES` KEELES,
RASKE MÕISTA NII MÕNDAGI NEIST.
PEAD EESTI KEELT ALATI MEELES,
SEST EMAKEELT POLE MEIL TEIST.
Õnnesoove pulmadeks
Sügistuules sõprust nüüd sõlmides
pooleks vaagige okkad ja õied.
Elu rõõmudest avaraks võlvige,
mõistke teineteist, toeks olge kõiges.
*****
Tänast õnnepäeva sära
hoidke argipäeva jaoks,
et ei tuhmuks tunded ära
ega siirus soosse kaoks.
Kallist kulda, kalliskive pole elus vaja.
Jätkugu vaid armastust kogu eluajaks.
*****
Tammed on tugevad sügistormis,
luiged on ustavad surmani.
Olge ka teie kui tammed ja luiged
elutee viimase tunnini.
*****
Palju on maailmas nuttusid,
lausutud sõnu ja räägitud juttusid.
Palju on rohtunud teedega laulusid,
palju on r .....
Õnnepisarad
Ise noppisin ma lilled,
ise panin vaasi vee.
Öeldes tervitusesõnu
kinkisin need emale.
Aga äkki ema silmist
veeres pisar pärlina!
“Miks sa nutad emakene?”,
murelikult hüüdsin ma.
Pühkis silmast pisara ja
kallistades ütles ta:
“Küll suureks saades teada saad,
mis on õnnepisarad.”
Pöialpoiss ja päkapikk
Kord kohtas keset kanarbikku
üks pöialpoiss üht päkapikku
nad põrnitsesid teineteist
ja vaidlesid kumb pikem neist.
Sa oled nagu leivaraas
ja raske sind on leida maast.
Miks kääbussõnu loobid sa
ei näe sind mikroskoobita.
Sa oled pisem kui mu näpp.
Sa välja näed kui väike täpp.
Ma olen sentimeetrine.
Ma kümne millimeetrine.
Sünnipäevasoov
Tule, söö mu sünnipäevatorti!
Ära saada uhket sõnumit.
Ma ei harrasta feispuugisporti
ega kanna kaasas kõnumit.
Tule, söö mu sünnipäevatorti!
Tule pane kalliks ümber käed.
Sel aastal soovin kinki sellist sorti...
Ma soovin, et mind lihtsalt
korraks näed.
/Mari*Uri/
Suvi
Suvi istub päikse sülle,
lillepärjas pea,
pistab varbad sooja järve -
sulistada hea!
Laseb lapsed jälle lahti
mõnulema randa:
nad ei jaksa terve aasta
koolikotti kanda!
Suvi külib aias, metsas
igat sorti marju,
katab põllul kauni laua,
pakub lehevarju.
Suvi mängib ilmadega
vahvat pilvekeeglit...
Vihm ja tuul ja sinitaevas
tunnevad ta reeglit.
Suvi pakib rännukohvri,
milles kõige algus,
täidab päevad rõõmudega,
naeratuseks valgus!
/Mari*Uri/
räpp
Olen psühhopaat, kes ravist ütles lahti
Hadese klient, keda pimeduses nähti
Vaarao, kelle püramiide ei leita
Eksind hing, keda mitte keegi aita
Riimivabrik ja selle ainuke tööline
Kelle eesmärk pole magamine, söömine
Tahan elada ja ellu jääda
Elada, mitte oodata viimset päeva
Taon sõnu seina kui kiviraidur
Kõik otse südamest, valedest ma hoidun
Sõnu küll loobin, a mitte hooletult
Räpin oma moodi, pisut erapooletult
Loen sõnumeid ja kõiges kahtlen
Räppides ma suhtlen, rumalust nuhtlen
Ja südamest suure tüki kingin
Mitte istumiseks vaid seismiseks on pingid
.....
Mõistatus
Meie vahele õrnus põikas
ja seisma jäi meie teel
ja kutsus meid..
Sõnatult hõikas.
Oma nime ei teadnud veel,
pidas sõpruseks end.
Või sümpaatiaks.
Oskas oodata, valvata ka.
Sai meile kui lõa otsas saatjaks -
ja meid nõiduda kartis ta.
Kas olime uhked ja mõistmatud,
et sõnu ei leidnud suu?
Mis ta oli, see ongi mõistatus,
kas õrnus või miski muu
Nüüd tuli kevad
Nüüd tuli kevad,
kõik ootasid seda.
Nende seas olin ka mina,
kes naudib lindude kisa.
Välja tõin rolleri,
nüüd jälle paarutada saab,
see meeldib mulle tõesti,
iga kevad taas.
Nüüd on mõnus jalutada,
kui päike särab ja taimed värvilised.
Rahulikult aega veeta,
on kevadel tore.
Viska mind minema
Ära lõhu minu vaikust
kui sul miskit pole öelda
ära sega minu üksindust
kui sa ei plaani jääda
Ära pressi end mu hinge,
et seal laamendada
ära koputa mu uksele
kui sind ei ole ukse taga
Ära peata minu hoogu
kui sul kavas pole seista
ära raiska minu noorust,
et vaid enda vananemist peita
Mind ära kutsu oma ellu
kui seal ei ole ruumi
ma ei vaja sõnu helli
kui ei ole tundeid kuumi
Parem viska mind minema
kui närtsind lilled vaasist
Ära hakka üldse tulema
mu tunded haprad on kui klaasist
Gailys
Hundina olla...
Kui öises,pimedas taevas,
on kuuvalgus mind võlumas-
siis võiksin hundina olla,
kes uhke ja vabana elab...
Tahaks kuuluda hundikarja,
tunda end ühena neist.
Kus reeglid on kõik paigas
ja usaldatakse teineteist...
Nendega koos jahti peaks,
õlg-õla kõrval jookseks...
Tugevad kehad,meeled valla,
veri pulbitsemas soontes....
Hundi tarkus-on see jõud,
mis aitab tal ellu jääda.
Kuigi kiskja,on tal ka õrnust,
mida tuleb osata vaadata....
Tahaks suruda näo vastu koonu,
tunda pehmete karvade soojust...
Nautida kollaste silmade pilku,
kus kogemusi,teadmisi palju. .....
TÜLI
Kõik tõusud ja mõõnad suhetes,
tulevad - lähevad tundmatut teed.
Üks silmapilk muuta võib kõik,
meid pimedus haarab, on kurjuse võit.
Unetud ööd ja kõledad päevad,
seda kurjuse ahned silmad kaevad.
Vihaseid sõnu kui nooli meil sajab,
järgneb külm vaikus, mis hulluks ajab.
Miks on küll nii raske pidada suu,
olla neil hetkedeil vaikne kui kuu?
Kõik tehtud teod ja valusad sõnad,
meil hinge ju seest söövad!
Raske on näha headust teise sees,
abituna pimeduse sõiduvees.
Kuid hoolimata suhte inetust mõõnast,
lõpuks armastus ju kurjuse võidab?
Anna .....
Kallis Isa
Kallis Isa,
kus sa oled?
Ma igatsen sind.
Sinu mõnusaid põsemusid
olid nagu vaikne linnu laul.
ma ootasin sind alati,
kuni sa ei teatanud,et
ma pole sul tarvis.
Kallis Isa,
Sinu imekaunid muinasjutud
olid nagu minu unistused.
Ma tahan sind näha.
Kus sa oled?
Kas sa ei tahagi
mind kunagi näha?
Palun,
tule tagasi.
I.R.