Sõnale palun leiti 302 luuletust (pop)
unistuste isa
isa
oled kui kuu
mis peegeldab päikest
kuigi on pime
oled kui puu
mis kätel kannab
suurt ja väikest
hoiab oma ja võõrast
tundmata nime
sa oled kui kalju
mis kaugelt paistab
nii vägev ja võimas
kuid lähedalt
armas
ja justnagu tuul
mis hoolega pühib kõik lehed
sügisekuul -
kojamees varmas
isa
tänan - tänan ning
palun sind täna
hoia end
kuni saan suureks
siis olla võid lisaks
kui vanem
mu vend
Sanya
Anna andeks, et armastan sind
Anna andeks, et Armastan Sind
Andesta, et olid tükike mind
Andesta, sest igatsus jääb
Andesta, kuid mu südamesse jääd
Andesta, et tulin
Andesta, et olin
Vabanda, sest ei suuda olla nagu sõber või tuttav
Andesta, et ei saa unustada nagu Sina
Andesta, sest olen kõigest lihtsalt Mina
Vabanda, et lähen nüüd
Andesta, sest tunnen süüd
Andesta, et üldse olen
Andesta, palun Sind
kui Sa veel vähegi mäletad Mind!
kristel eslas
Emake hellake
Emake hellake, lilli sul toon,
kuid ma ei tea veel, mis nelk on või roos...
Meelespead väikesed, kastetilk sees -
palun sind, võta vastu need!
Täna suur kringel on meil laua peal,
sest sünnipäeva me emake peab.
Lauldes nii õnne nüüd soovime koos:
olgu su pidupäev lõpuni hoos!
Teadmata autor /Mari*Uri/
Sünnipäev
Minu kallis,
minu kullast kallim kallis.
Sind palun,
minu hõbedast läikivam kallis.
Minu ilusaim,
minu särav, mulle armsaim arm.
Aastaid sind hoida proovinud,
ja aastaid sind hoian veel.
Aga palun, ära ole nagu vana parm
ega kaani nii palju viina.
Hoia veidi tagasi,
ära pohmakaga ennast piina!
Sõprus
Sõprus kui tulukesed pimedal teel.
Sõprus kui sära silmas.
Sõprus kui rõõmsam meel.
Sõprus kui näed päikest igas ilmas.
Koos veedetud päevad,
mis talletunud mällu.
Seda aind me mõtted teavad,
et aind meis jäävad need ellu.
Sa ei pea midagi küsimagi,
et teada minu mõtteid.
Sa ei pea mult uurimagi,
et teada mu elu tõkkeid.
Sõbrad on selleks, et jääda,
et nutu teha naeruks.
Sõbrad on selleks, et näha,
ka siis, kui keegi teine selleks ei vaevuks.
Sellest kõigest lahti me ei lase,
ei tohi lastagi sel minna.
Mu süda on Sinu ase,
alatiseks võid jääd .....
Kallis Isa
Kallis Isa,
kus sa oled?
Ma igatsen sind.
Sinu mõnusaid põsemusid
olid nagu vaikne linnu laul.
ma ootasin sind alati,
kuni sa ei teatanud,et
ma pole sul tarvis.
Kallis Isa,
Sinu imekaunid muinasjutud
olid nagu minu unistused.
Ma tahan sind näha.
Kus sa oled?
Kas sa ei tahagi
mind kunagi näha?
Palun,
tule tagasi.
I.R.
Sisemine hääl
Merd kattis kurblik vaikus
ja kajakad lendlesid vete pääl,
lain'te kohal armastus kaikus,
minu kõrvu paitas vaikuse hääl.
Tundub, kui lõputu rahu,
otsekui maailma tagumine äär.
Siin istun ja lunastust palun,
vaid me hing on ju see, mis jääb.
Ma ei tea, mis mind sunnib,
mis mind tagant tõukab ja ähvardab.
See vastu minu tahtmist punnib
ja kui leek minus uuesti lahvatab.
See käsib taaskord mul võtta,
võtta oma süda värisevasse pihku
ja joosta tagasi tunnete sõtta,
et jälle võiksin tihkuda nuttu.
Ei oska ma öelda sest lahti
ega niisama minema ajada. .....
Kallis ema
Kallis ema ära mine ära, kuid kui lähed siis jäta mind meelde,
kallis ema ära jäta mind üksi, kui jätad siis alati näita valgust mu teele,
kallis ema ära jää magama, kui jääd siis palun näe mind kui vajud sa unne,
kallis ema ära hülga mind, kui hülgad siis mäleta mida sinu vastu alati ma tunnen,
ma ei suuda kunagi vist kirjeldada seda tunnet, mida tunnen su vastu,
kuid tea, et sinu eest ma kas või lõpmatuid kordi välja astun,
ma tean, et neid sõnu pole sulle küll just palju,
kuid luban, et need sõnad on kindlamad, kui raud kalju!
Tänapäev..?
Kas on Sinu südames siis nii palju kurjust ja julmust?
Et naudid ilma kaastundeta, kui keegi kuskil kannatab?
Kas sisemuse täiteks oled palunud isekust ja külmust?
Miks siis tegelikult öösiti, Sa pisaraid patja summutad?
Need, kes sellised olla tahavad ja on, ei ole inimesed,
nad on tühjaks imetud jäänused, täiesti läbipõlenud.
Peaks rahast ja asjadest tähtsamad olema ligimesed,
kuid seda oleks vist liiga palju oodatud, olen mõelnud.
Tänapäeval, kus tähtsamaiks on positsioon, raha ja võim,
Tavalisel südamega inimesel, kellel ei ole pungil rahakott,
A .....
Lõpp
Meie suhe oli määratud hukule
nagu pole elu loodud nukule.
Oli ilus see aeg, mis meile antud
ja me saime ka selle vaevuse kantud.
Sinu armastusest ei piisanud.
See oli põhjalikult mind piinanud.
Rikkusid sa mu tuleviku teisega
ja seega saabus lõpp "meiega".
Neist koosveedetud hetkedest jäävad mäletsused
on unustatud kõik mittevajalikud jälestused.
Tundsin sinu vastu sõprust vaid,
kuid sina tead, et minu armastust tunda said.
Ei soovi, et teaksid - ei tundnud ma midagi.
Soovin sinu jaoks teha vähekest sedagi.
Ei hooli, kui arvad minust paha .....
Kaotus.
Sümboliseerib surma taevalaotus,
hetkest,kui tunda sain,mis on kaotus.
Enam kunagi sa minuga ei räägi,
enam kunagi sa mulle ei naerata.
Seda valu ja igatsust ei muuda keegi,
pole miski enam ilma kurvastuse ja vaevata.
Kui ainult saaksin aega tagasi keerata
ja vähem valu sulle teha.
Oma solvavad ja valusad sõnad alla neelata,
ehk saaksin sind veel näha.
Kui ütlesid,et mind sa armastad,
ei suutnud ma sind uskuda.
Kui tõestasid, et mind sa vajad,
nüüd kahetsen sügavalt, palun andesta.
Maivis L.
Valge sirel
Sirelist sa murrad oksa
Asetad mu südamel
Miks küll valge mind ei köida?
Küsid minu silmadelt
Tõsi, valge mind ei hõlma
Liiga palju varjab ta
Pisaraid, mis suland vahaks
Esimese vihmaga
Igal meist on oma lugu
Sirelpõõsal varjata
Suudlen sind – nii kaob mure
Nii meil parem, nii on hea
Lahkun valgeis õites rajalt
Sinu nimi maialt suul
Teise eest ent koidu najal
Palvetades anun kuud
Sirelilt kui murdsid oksa
Miski kiilu rinda lõi
Milleks kaotada nii ohtralt
Sirelpõõsalt lilleõit?
Palun, jätkem valged lilled
Meelitused kallid need
Lastele las jääd .....
Mis on minust saanud?...
Poolsurnud olend, põlvili maas
palumas maailmalt halastust
peeglis näen põlatud koletist taas
käitun iseendaga alatult
Vihkan oma hinge ja nägu
ei suuda seletada oma tundeid
Kardan iga minevikus tehtud tegu
Ei iial andesta ma endale neid
Mu sees keevad kurbus ja viha
hirm inimeste eest mind saadab
Tahan peksta oma enda surnukeha
ja vaadata, kuidas see veritseb
Kurbus on mu kaaslane, mu elu
ta on alati seal, kus mina olen
olen kõigest ta tühine mängulelu
mu väärusetu hing tühjuses põleb
aastaid on ta mul pidevalt järgnenud
tema nägu ei taha enam näha ma!
.....
Munade koks
Koks, koks, koks . . .
See on muna poks.
Kellel ennem katki lä’eb,
Omast munast ilma jääb.
Koks, koks, koks . . .
Kelle muna – loks
Peab mulle vastu,
Palun ette astu !
Koks, koks, koks . . .
Anna veel üks toks –
Juba pragu ongi sees :
Mina jälle võidumees !