Sõnale reis leiti 110 luuletust
Unetus
Mis on see, mis ei lase mul uinuda
lõõmava küünlaleegi saatel;
hõljuda unede merede kohal;
loksuda rahulikus rütmis
lokkava õitsengu maadel;
nagu vetikate apokalüpsis vohada;
sumbuda elu mustreisse
ajakangaste vetel;
kohiseva tuule narmaste väreluses õhata?
On see too hilisõhtune tõrvatilk
või süümepiinade süvenev koorem?
On see uudse atmosfääri õhustik,
mis paks on hirmu aatomeist
ja paljunevaist ootuseist?
Või hoopis see mikroskoopiline süvik mu ihus,
mis aja vihus, kella tiksudes
otsekui puuriks mu hinge poore?
Laboris sadestatakse vastustest tà .....
Siidisabad
Mul külas käis ühed eriskummalised olendid.
Müstilised, mustjad ning mõnusalt siidised.
Sisisedes, sillerdades seinast väljusid.
Neid polnud palju, umbes kuus või nii
Tulid kaugelt, sealt kus mõistusel on piir.
Soovisid anda ühele Meist ligipääsu
infoookeani kus negatiivne on väär.
Teadmisi pea kõigest,
mis olnud, mis veel ees.
Keegi, kes räägiks kõigi eest
ning juhataks karja õndsuse teel
Ei oskanud mina valida,
keda nad võiks võtta harida.
Tundub, et maailm pole valmis veel
käima jumalikku teed.
LAPS OOTAB SUVE
PÄIKE TEEB KULLERKUPULE PAI
AASTA MEIL JÄLLEGI OTSA SAI
VARAKEVAD VIIS JÄÄ JA VIIS LUME
LAPSED MEIL AMMU ON OOTAMAS SUVE
LEPATRIINUDEL VAJA JU LUGEDA TÄPPE
EELNEVALT SELLEKS TARVIS PUHATA NÄPPE
ON LAULUD KÕIK LAULDUD JA OTSAS ON VÄRVID
PUHKUST VAJAVAD MELUST LASTEGI NÄRVID
MÕNI SAAB MAALE JA MÕNI JÄÄB LINNA
MÕNI SAAB ISEGI REISILE MINNA
KUID KUI VAHTRAPUU ALL KIRJUD LEHED ON MAAS
ME VÄIKESED SÕBRAD – SIIS KOHTUME TAAS!
Silm mustast
Kui karmiinpunasest, tukslevast elulihasest rebitud tükike.
Paljastatud hingepeeglid
maailmaavarustele.
Oo, väike jupike.
Tere Jaana.
Kõik tulge külla mulle.
Üksteiste peeglid üksteisele
Omaenda peeglid iseendale
Jäetud vaatama muutust neis
Kuidas kuju selles vormub
näiteks, ta kena reis ;-) ☆,
taust ta ümber väiksed detailijupid eluosad.
Mõtted ta peas,
naeratus näol
juuksed, kah peas.
Arusaam endast võibolla
ka arusaam temast
või üldse täitsa udune,
ununend.
Ehk äkki ka hing ja selle kompassitaldrik.
↓
.....
Kas palun keegi küll naaseks?
Köndides ringi mahajäätud objektil
Tundes ennast sama mahajäätuna
Kui need betoonist maha laotud blockid
Tundes enda süda sekundi haaval rohkem jäätumas
Tundes körvu kilest jäämas tummaks
Tundes valu mis haavab
Vaatates defformeerunt kive ükshaaval
Vaatates hallitand lage
Korrutades endale et ma sama hale
Ei suuda midagi õieti teha
Leides vastuseid miks olen jäätud maha
Leides uusi möttehaaru
Lappides enda haavu
Kuid see maja laguneb varsti
Lammutused käivad
Löppupalved löppevad toru hargil
Ning köik võimalused võimatuna näivad
Need päevad läinud
Kus .....
Elu
Mis on meie mõte,
mis on meie missioon,
kui vajalik on lõke?
Kas tulevik on me visioon?
Kas me vajame teisi,
või piisab ka endast.
Tahad kodu või reisi,
või pilte iseendast?
Äkki elu on minevik,
kuid nägevus on tulevik,
sest tegelt puudub olevik,
see on Võsu alevik.
Kas sa lihtsalt töötad,
ei mõtle elu peale.
Paar koni ära suitsetad,
naeratad sellepeale.
Aga vaata taevasse ja mõtle
me pole siin ainukesed,
niiet võta kätte ja ütle,
et sinus peitub universum.
KEVAD TULEB
KEVAD TASA KOPUTAB
VIHM PÄIKSESILMAD LOPUTAB
SIIS LUMEMEMM REISIMA LÄHEB
ÖÖ TAEVASSE RIPUTAB TÄHED
TUULEKE KEVADE LÕHNA KANNAB
PÄIKE SOOJUST JUURDE ANNAB
LUMEHANGEDEST TEKKINUD OJAD
OKSTEL PAJUKASSIPOJAD
SINILILL ÄRKAB JA PILGUTAB SILMA
KARUPOEG UUDISTAB KEVADIST ILMA
AIAS VILISTAB KULDNOKAPAAR
ÕHUS LIBLIKA LENNUKAAR
Südame hääl
Me elu keerleb kella küljes,
Me jälgime neid kõiki reegleid,
Me isiksus on numbreis meie süljes
Ning naeratades väldime me peegleid.
Kas inimesed ongi selleks siin,
Et pimedana kogu elu sõuda?
Et kuidagi või ükskõik kuhu jõuda?
See lihtsalt mingi tähtsusetu liin!!!
See liin, kus kaob olevuse mõte.
Me ekseldes koos jälgime neid tunde,
Kus igal hetkel juhtub sadu sünde,
Et pikendada jada - tühi võte!
Sind
Sind ma armastan
Sinust ei tagane
Sinuga koos tahan olla ma veel
Sind ma ei avalda oma päevikule kui ainsat meest
Sinust vaid räägin kui saladuseloor laguneb
Sinuga reisiksin vaenlase tagalas
Sind ma tahaksin usaldada alati
Sinust ei saa mulle kunagi küllalt
Sinuga lebaksin …
Pearu ja me Andres
Just eile internetis jutuks oma naistega
Me võtsime taas teid ja siis neid teisi
Kesk sügist mõjute ehk veidi liiga maistena
No kes ei ihkaks siis üht väikest reisi?
Â
Las olla meil me Pierre’id ja meid lõbustagu Klaus,
Kuid nendega ei ühine me vandes
Teist eemal olles alles julgen olla päris aus:
Nii hea, meil on me Pearu ja me Andres!
Â
Löö sirgu selg ja mantlihõlm, me eesti meeste sugu
Ja masust hoolimata kesta ikka edasi.
Sa võta teatavaks: me tegelt peame sinust lugu,
Ei ole üldse nõnda hull see asi.
Â
Romantikast ei vähimatki taipa meie Mats
.....
✪Vabas Õhus✪
Täna vabas õhus
Sõpradega taevas keerlen
Täna vabas õhus
Suhtlen vabas keeles
Õlled,sõbrad,rannad
Eelmisest suvest veel on meeles
Tripib kuhu tahame
Pole keegi ees teel
Nii me kõik koos
Palju on ees veel
Ilus suvepäev, päike, soe meil õhk on
Veeta sõpradega aega
Sellel püsib põhirõhkond
Ja kõik mis täna toimub
Jääb tänasesse päeva
Kes,kus,mida
Ära tühjast pead vaeva
Täna oma crew seltsis
Tunne nagu oleks taevas
Aga perse võõrad veltsid
Muredega end ei vaeva
Ja kõik kohustused jäevad
Homsesse
Päeva!
Me pidutseme,tiirleme
Loome oma ga .....
Raha
Kui mul oleks palju raha,
reisiksin ma ümber maa,
viskaks tuhhi ette-taha
ja transpordiks oleks mul vist paat.
Käiksin lihtsalt igal pool,
jumala pohhui oleks mul kool.
Enam ma ei vaevaks pead,
kas mul hinded halvad või head.
Sellist elu väga tahaks,
kui mul ainult oleks raha.
Unelmate süles
Minu unelmate mees -
rääkisin sinust silmad vees.
Ma ei tundnudki sind alguses;
polnud näinud, kui nüüd selles valguses.
Seal sa seisid
ja maale reisisid.
Meie pilgud küll kohtusid,
kuid üksteise silmades need kohkusid.
Tajusime üksteise külgetõmmet,
nii vaimset kui füüsilist tõmmet.
Andsime nendele tunnetele voli.
Ainult meie oleme tunnistajateks, mis meiega oli.
Me kütsime teineteist üles
ja ma istusin juba sinu süles -
püksid maas
ning see kõik lõppes taas.
Ei kuulnud me teineteisest kaua,
mis pani mu südamele raske raua.
O .....
Maailmaruum
Me tõsikindlalt pole enne kuulnud nii,
et taevasinalt kaugele jääb silmapiir.
Me kahe vahel käratsemas kuldne kuu
ning ülbitsemas on kui suur maailmaruum
Kas võite ütelda, miks oleme me siin?
Sest päikseta jääb tühjaks kuldne tähe kiir.
Me vahel õhk, mis aina jahutamas meid,
kuid kuumalt särame, ei ole vaja teid.
Pilvede poole, tähtede embuses
Sukeldub suule, kuukiirte lembuses
Hõljume taevas, ootamas meidki veel
Kui allveelaevas, lõpuks me kohtume
Ei kindlalt väita saa, et reis meil lõppemas.
Ei üldse aru saa. kus lõpeb algab maa.
Kuid siiski usun .....
Andesta(n) su-mu valu
Andestan su lahkumise pinnapealse valu...
Ise tahtsid, ise läksid, sõrmus tagataskus...
Ütlesid, et olen tugev...küllap mina talun...
Jäänuksime sõpradeks, kuid sina olid vastu.
Kinnitasid kahetsust, kuid silmad püüdsid teisi...
Küllap minust saanud oli harjumuse jõud...
Ei ma küsind kulda, karda, lõunamaale reisi...
Ise kohvi voodisse tõin, ise pesin nõud.
Sõprade ees uhkustasid: "Mul on parim naine"
Järgmistega arutasid, kellel pringim rind...
Nüüd, mil jutud selgeks räägitud kõik lõpuks saime,
mõistan, semudele kiitnud polnudki sa mind.
.....