Emotsionaalide sein on ees ja taga Nende keskel olen kurb ja vaga...
Luuletuste taha peitu tahaks minna sügavale ära peita end kuhu,kuhu veel mul minna ees ainult must sein.
Pimedikus valguse vari, paar surnud rotti, nari külmad rõsked seinad vajub varsti lagi hullunud mõistus, valed süüdistav, hale ja kole küsin lõpuks, kes ma olen?
päev raagus madal hall vaid moonid õitsevad edasi Su köögi seinal ees pakane ja talv tusk kuluheinast pilk suvetuules moonid pildil vahel siiski üles leiab neil kaua seisab
Maailma süda valutab otsib armastust Kui meri ta praegu vahutab ja kaljusein on must Nii palju valu korraga poeb maailma südame Kas keegi oskab aimata kaua hinges püsime?
mööda seina ronib uni ronib kuni vastu tuleb ärkamine
Täna ära rohi, maad ära kaeva, argimuredega pead ära vaeva. Löö jalad seinale, silmad kevade taeva, ja lihtsalt naudi nii emadepäeva!