metsa lehtivat maja taga nähes meel värvub heleroheliseks hinges rõõmuks vaja on oh kui vähe rohi oleks maas kasel lehed tuules seda et huultele mind nähes suudled
ah millal see oli mu silmi puhtaks suudlesid sai sinitaevaks hing süda oli lind ja lill Sinuga üks päikese kild
kevade päike õrnalt suudleb su huuli naeratus läikel
mind päike tōustes tōstnud päevatroonile kus pilved pillerkaaretades sinivahused tuul vaikust vaikselt siiralt suule suudleb ja puude pikad päevavarjud kraapsukummardavad kuule
Mu südames on haavad, mida keegi ei näe. Mu peas on hääled, mida keegi ei kuule. Kuid nii kuum on tunne, kui suudlen sind suule. 03.01.2008
Bussis valin varjupoole, muidu hoian sinu poole… Maasikas on punane sealt, kust suudleb päikene! /Mari*Uri/
Armastus suudleb sind suule, armastus lennutab sind tuulde.. Armastus ei küsi vanust, armastus see pühib jalust