Sõnale tahtej leiti 15 luuletust (copied)
Head sõnad
Head sõnad on kui magusad maasikad,
millel tuhksuhkur peal.
Head sõnad on kui soe päiksekiir,
mis soojust hoiab südame peal.
Head sõnad on kui suured õnnepisarad,
mis vabalt põsilt alla voolavad.
Head sõnad on kui tugev tahtejõud,
mis meeli liigutab.
Head sõnad ei ole ilmast kadunud veel.
Lase lahti head sõnad enda seest
ja sa tunned, kuidas rõõm hakkab voolama sinusse endasse,
ning suur tahe tuleb peale,
jagada seda ka teistele.
Head sõnad on kui magusad maasikad,
millel tuhksuhkur peal.
Orav ja kuusekäbi
Orav vinnas kuusekäbi
tahtis pessa tirida
Väiksem käbi oli ligi
suurt ei jõudnud vedada
Vaigulõhnaline käbi
orav tema kuningas
Käbita ei saakski läbi
ükski orav ilmapeal
Orav hammastega toksis
käbi suurt ja vägevat
Hända keerutas ja rapsis
jagu püüdis saada tast
Käbi seemned pudenesid
kuuseokstelt libisesid
Lõpuks kukkus käbi ka
ühes käbikuninga võiduga
Elu, ülistan sind...
Elu, ülistan sind taevani,
kiidan maailma otsani,
armastan sind elu lõpuni,
sind sisse hingan viimse hingetõmbeni.
Elu, vahest oled tundnud häbi,
kiirel sammul jooksnud silme-eest läbi,
siiski oma tugevust ja tahtejõudu andnud mul,
loodan, et armsaks saanud minagi sul.
Elu, nüüd iga sekund ja minut oled vajalik mul!
Oravapoiss ja käbi
Oravapoiss raputas
kuuselt lund,
käbi kätte sai,
käbi veel lõhnas
vaiguselt seal,
pessa ta tirima peab.
Oravapoiss sikutas
ja sakutas mis sai,
käbi ikka
kuuse külge
kinni jäi.
Käbi oli suur
ja vaigune,
oravapoiss ei jätnud
käbi rahule,
kuuseladvust lumi
potsatas,
alla kukkusid
mõlemad.
Kuusekoopast oravalapsuke
itsitas
ja ehmund oli
natuke,
aga käbikuningas hüppas
oksalt oksale,
kuusepuult maha
potsas lumeke.
Ratsutamise mõnu
Päikesetõusu nüüd nautida saad,
mil iganes seda vaid soovid.
Kui traavid kastest märjal maal,
või jalutad lumisel hoovil.
Ära käi teiste tallatud rajal,
uus endale leia see siin!
Sinu enda heade mõtete jada,
kindlalt õnnele viima peab nii.
Kuid sinagi vahel eksida võid,
ja kukkudes haigetki saad.
Kuid tõde on see mida isegi tead,
see polnud su viimane lend.
Naeratuse taha peidad valugrimassi,
ei tea kust leiad jõu.
Aga mina tean mis tunne on see,
kui hobuselt kukkuma peab.
Hobu ootab et edasi minna,
kuid sina veel roomad mudas.
Vaevaga ennast nüüd .....
Rändaja
Rännumehele kuuluvad kõik teed ja laevad,
lennukid ja rattad.
Rännumehel kaasas on kõik vajalik ja soe.
Ta valmis sügiseks ja suveks, ei aastaaegu põe.
Rändajatel endi sõnul muresid ei ole,
nad ei põe, ei köhi, tuulerõugeidki neil pole.
Sest nad lähevad eest ära.
Haigused toob hädine seltskond,
suhterägastikud, makse- ja tahtejõuetus.
Neid aga poleks vaja - rändaks neist eemale.
Nii nagu teebki rändaja - vaba hing.
Kandes kaasas vaid iseennast.
(30.7.2022)
Jalule tõus
Jalule tõusta on raske,
pärast pikka kurnavat elu,
kuid mõelda mul veidikene laske,
sest tunda on pisikest elujanu
ja miskit mu sees nagu ütleks,
et mul olemas on natukene varu.
Südame hääl räägib õigust,
hakkan teda kuulama,
tasapisi tuleb ka selgus,
tasapisi nüüd tõusta ma saan.
Iseendas löö kõik klatiks-,
hing sees kamandab,
küll siis kõik tasapisi laabub
ja uued uksed end avavad.
Väike maimuke
Enneaegu tahtis tulla
ilmale väike maimuke
Uudistama suurt maailma,
endal silmad kinni veel
Hääl suur ja kõva,
veel ei hüüdnud,Ema!
suur tahtejõud
ta välja tõukas üsast
Kuid enneaegne väike maimuke,
pidi kosuma veel veidike
Inkubaatoris tal ase soojake,
ööd ja päevad valvas
ema silmake
Lask võidupäevale
Las ma kuulen sõjakisa
vabariigi loodetud hiilgust
las ma kuulen, mida ütleb riigiisa
enne tuletormi algust;
tahan tunda seda väge
hävitamas enamlast ja sakslast
rünnates üles ja allamäge
maailm õpib tundma eestlast;
võitlus on vaba maa nimel
elus ja surmas me käsitleme
kestab õiguse ja uhkuse toel
sellised me oleme;
kuulen endiselt sõjakisa
seda soomusrongide möiret
tahtejõud on nii visa
tormijooksuga tehakse läbimurret;
see päev kestab igavesti
sügaval rahva hinges
südikus ja võit juurdus Eesti
mäletagem hiilguse kõrguses;
iseseisvus kutsub .....
Valguse poole ...
Üksi triivid saatuse merel.
eluraskuste tormides seal.
Otsi varju me kodusaarel,
või hukkud ta karide peal.
Leia - sõber , teekaaslane,
mõte kel ergas karsklane.
Abiks hinged sul armsad,
käija kellega ühised rajad.
Koos lähete valguse poole,
nii tahtejõud kurja võidab.
Tasud perele vaeva, hoole,
õnne randa , elulaev jõuab.
Hansi!!!
Räämas suvelind
Hiline sügis mu tahtejõudu kildudeks taob.
Tean, see aeg pole minu jaoks.
Sulen oma hägused silmad ja viivuks siit kaon.
Tajun transformatsiooni, öö muutub aoks.
Tahan edasi minna, mind takistab aeg.
Olen liblikas ja mu tiibadel puudub puuder.
Pakane himuralt naerdes mu tundraid saeb
ja vaid mina oma piinlevaid haavu suudlen.
Ei oska enam naerda, ei nutta, ei tunda,
kui sõõrmeisse jõuab laibakoristajate hais.
Olen räämas suvelind siin tumedas tundras,
kel otsas kõik, mind päästaks vaid mai.
Eva Pärnits