Kuula tasase kevade tulekut! Tunneta, kuidas hingab maa! Vaata sinavat taevalaotust! Lase hingest kõik rõõmud valla! Raja kevadele teed, et ta Su südamesse saaks tulla!
Vana- aasta ära läeb, uut silmapiiril juba näed. Kõikjal veel on vana- aasta hõngu, läheb siis, kui aasta uus on saabund. Aga kuusesära see ei kustu, ta särab ikka uuel aastal vastu.
Külmataat ei taha tulla, sügis ei soovi veel õra minna. Külmataadil aega veel on karata ninna, las sügis edasi maalib maad ja ilma.
Tasa, tasa, nad on siin...
Sügis sai uue udukuue jalga lillelised potikud pähe küpsetest marjadest punutud pärja hinge südame nii hella ja märja
Tullakse kokku, üle Eesti ja kaugemaltki. Mina istun paigal, ajalugu liigub mu eest mööda mälestuste näitemänguna. tri:nu
Mul rõõm on sellest valgest lumest, häid mõtteid imen välja sulest. Ja kui jõuluaeg veel tuleks, topelt rõõmu selles oleks.
Esimesed külmakraadid - välja tõstsin kasuka. Isegi, kui ennast laadind päikesega tasuta. Nüüd reserv on otsakorral, kuigi keha paks. Taevataadil kehtestada tuleks külmamaks.
Ilm on hakanud nutma ja halama, pisaraid pilvist välja valama. Ilm peabki ju tundlik ja muutlik olema, ses ilmas on nähtusi, mida tuleks prognoosida.
Sünnipäevaks palju õnne, Sulle täna soovime! Sünnipäev, et tuleks vinge, energiajooke proovime! Proosit!
punased pihlad külatee ääres sügise vihmas üles tõstad pää neist hõõgub marjades alles veel suvi palav juuli pää tõstad üles hää hakkaks neist lume tulekuni
Sügise tulekul lahkumas suvi, kuid mälestused need jäävad, kus koidiku kumas lõõmamas tuli, ajas hetked veel kaunimaks saavad. - Tarmo Selter - 2022
Mul on vaja emotsiooni, mul on vaja saba, et luule tuleks Kui ma saan mingi konksu, siis, voh, nagu vinksti tuleb luule paberile
Mina ju ei oodanud siia maailma tulekut. Mina olin ju oodatud, või siis mitte. Mina ju ei teadnud sest maailmast midagi. Mina pole süüdi ses mitte.
Mul suve tulekust on rõõmus meel, kuid kevade minek, mind kurvaks teeb. Midagi jääb kripeldama südamel, nii väga armastan ma kevadet.
Kevad Suvi Sügis Talv tulekul Esimene härmatis kui langeb maha Kõik on tasa Kõik on vaga Järel tuleb lumeke Kaob Tuleb uuesti Endas uue lehekülje pööran minagi
Nii palju liblikaid lendamas mu sees Kes küll tuleks ja kinni püüaks need?!!
Palju luulet kaunist, ilma tuleks luua, loova hinge hellitusi rahva ette tuua. Mõtteterad helged , massidesse viia, kuni püsiv - rahu , koju saabub siia . Hansi!!!
seisan paljajalu rannaliival torm on tulekul aga mind see ei heiduta minu juured on siin olen palmipuu vastutuult aga ei heiduta