Sõnale uksi leiti 960 luuletust (copied)
Minu õpetaja
(analoogiad)
Sa oled päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Sa oled autorool
ja nii on lastel suunaks ülikool.
Sa oled vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Sa oled pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Sa oled kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Sa oled pliiatsiga tehtud joon
ja jagad kõigiga, mis lood.
Ilus kevad
Ilus kevad silub meelt,
linnud laulavad metsateel.
Lillelõhnast uimas pea,
üksi olla vahest hea.
Kägu kukub kuusikusse,
jänes silkab haavikusse.
Rähni toksimise kaja,
metsarahva üles ajab.
Metsas olla on nii püha,
metsas tuleb olla tasa,
et sa kuulatada saaksid,
mida Metsavaim sul pajatab.
Sünnipäevaks
Ära iialgi arva, et üksi sa oled,
et muret või rõõmu sul jagada pole
kui väsinult õhtuti magama lähed
sind saadame valvama kuu ja ka tähed
kui tunned, et eksinud on sinu meel
meie parimad soovid sul näitavad teed
meid leida võid päiksest ja vihmasajust
sind eemale juhime maailma valust
kui südamest midagi ihkad või soovid
on alati keegi, kes kuuleb ja hoolib
vaid hüüa, kui tunned, et sõpru on vaja
me sinu jaoks alati leiame aja
sul soovime armastust, õnne ja edu
ja tänaseks maailma parimat pidu!
Gailys
sa oled kõige parim mu kallis
alates sellest päevast
ükskõik mida ma teen
sa oled alati minu mõttes
kõik see aeg
ma alati armastan sind kallis
kõik mida ma näen on nägemus sinust
kõik mida ma tean on see et ma igatsen sind
iga päev ja öösel kui ma istun pimedas vaatan
pimedasse taevasse
sinu hääles peitub õnn ja naer
iga löök minu südames tahab näha sind
sinusse olen armunud ma
tahaks öelda veel nii palju sõnu
seisma jäävad suul
vahest keset ööd mõtlen
et kallis kas sa tead et kõik need öeldud mõtted
et käija sinu kõrval
et olla sinu juures
ma armastan sind igavesti ja e .....
С тобой - без меня
Каждый день я с тобой, без тебя!
В жизни ведь так бывает..
Звонкий смех серой каплей дождя
Тень капризов с окна смывает...
Каждый день ты со мной, без меня!
В струйной ленте слова сплетаешь..
Тонкий холод - дотронься меня!
Ты со мной, без меня... летаешь!
head ööd
üksik latern veel tänaval vilgub
laisalt akna taga oodates öös und
rahustavalt uduvihma taevast tilgub
kellal seiskunud on hilisõhtune tund.
südamelöögid vaikselt õigeks aeglustuvad
iga hingetõmme tekitab kehasse raskust
tähed tekina soojusega sind kaelustavad
kuu siis naeratusena palgele sulle laskub.
ohates õnnetundest mõtled endamisi ajus
et las ollagi väljas praegu külm ja pime
ka kõige tugevaimas ja paksemas lumesajus
võib sündida ühes hubases õhtus ilus ime.
Armastus
Armastus on kui tiibadega lind,
mis kõrgele taevasse sind lennutada võib.
Armastus on kui kaunis õienupp,
mis avab oma südame, sulle just.
Armastus on kui lõõmav päikene taevas,
mis tundeid suuri üles kütab.
Armastus on kui värske ja mahlane õun,
mida südameni ära süüa sa võid.
Armastus on kui sümfooniline muusika, mis kõik tunded paneb sus elama.
Armastus on kui sõrmkübar su näpuotsal,
mis kaitseks on, kui nõel sind torkab.
Armastus on kui üks avastamata üksik saar,
kus vahel mõelda hea....
oma elu peal'.
Sõber hea
Sind kui väljas kohtasin
siis kõigepealt ma märkasin
et sina hea ja kena,
mu sõbraks saad vist täna
Saime tuttavaks me kohe
sõbrad olnuks nagu ammu
Jagasime muret-rõõmu
käisime koos ühte sammu
Kallis sõber mulle oled
sinust paremat ei tea
kui ka maailm vahel kole
siis üksi olema ei pea
.....
Südamlik päkapikk
Päkapikul valge habe
punav põsk ja naerev suu
Vitsakimpu pole vöö peal
see on jõuluvanal ju
Päkapikk on kasvult väike
aga süda sees on suur
Igal aastal teeb ta käike
laste juurde jõulukuul
Sumpab lumes,ei ta väsi
kukerpallitab hangede peal
Päev läeb lennul, öö ta kannul
päkapikk ei maga eal
Aknast sisse vargsi piilub
kuu ja tähed säravad
Aknalaual pandud sussid
kingitäidet ootavad
Päkapikul tuksub süda
rõõm on püksisääre sees
et saab lapsi rõõmustada
väiksed jäljed jätab teel
Aprill
Päike särab, rohi tärkab
metsakünkal üksik lill,
ajas kalakene ärkab –
Meil on kevad ja aprill.
Lendab kuldnokk, vaatab ringi,
otsib, kus ta pesakast.
Trepil neli paari kingi –
paljajalu neli last.
Aknal aga noomib ema:
“Paljajalu veel ei või!
Maa vast hakkab tahenema,
päike vaevalt lume sõi.
Veel on külma ööde põues,
härmahalla koidikul,
olengi et päeval õues
päike soe kui juunikuul.
Igatsus silmis
Igatsus silmis, sind ma vaatan,
tunnen hinges, kas sa mind ootad?
Kehasoojus poeb tasapisi hinge,
parem sulen silmad sest mõtetes pinged.
Millal sa tuled ja hoiad mul käest,
ütle palun, millal sind näen?
Millal sa tuled ja kallistad mind,
seda nii väga ihkab mu hing.
Tahan olla sulle, nii kuis oskan
nii kaua on oodata,
ei tea kas jaksan...
Millal meil on ärgata hea,
millal, sellele vastust ei tea.
Millal, millal...nii see vist jääb...
Minu tore kool
Minu kool on tore.
Meie jaoks ta uksi ei sule.
Koolikellal kaunis heli,
seda kuuleb iga meie kooli veli.
Tundidest saame me tarkust,
vahetundidest virkust.
Kunstiõpetuses joonistame,
liimime ja meisterdamine.
Päevikusse õppimise kirjutame,
kodus ülesanded lahendame.
Kooliaasta jälle möödas,
suve kohaletulekust oleme rõõmsad.
Kaunis suvi
Kaunil suvel on kuldne juus,
rõkkavad linnulaulud tal suus,
silmad sinised kui meri,
huuled magusad kui mesi.
Suve sall on õhuline,
kleit tal mitmevärviline,
varbaotsas samblasussid,
jalas lillelised püksid.
Rõõmu täis on suve süda,
ilust pakatamas meel,
hinge soojust tuleb üha,
hellitav on suve keel.
Kevad
Rahulik on täna taevas,
rahulik on minu meel,
emakeeles laulu lüüa,
üksildasel metsateel.
Lilled noogutavad kaasa,
linnul noot on noka sees,
sammun uljalt üle aasa,
ojakene lookleb teel.
Mahe tuul mu juustes sasib,
kleidiserva kergitab,
pruntis huulil kõrva puhub,
keelitab ja meelitab.
Rahulik on kõik mu ümber,
oleks rahu mujal ka,
siis vast oleks õnngi suurem,
õnnekevadet jagada.
Oma lill
Ehita oma lossitrepp
nii kõrge kui saad,
et need, kes jagavad sinuga
sama vaadet,
näeksid kaugeimat merd
ning tõotatud maad.
Lao oma lossiaed
nii avar kui saad,
et need, kes tantsivad sinuga
ühes taktis,
mahuksid ära ka siis,
kui tornitrepp
juhtub olema katki...
Ja kasta enda päevade peenraid
ka siis, kui
need on tühjad,
sest kuu kasvab ja kahaneb,
kevad tuleb ja lä'eb,
aga kõrgus ja avarus
toovad kohale need, kes
otsivad kohta
oma lillele.
/Mari*Uri/
Mõnel hommikul
Mõnel hommikul Sa ärkad,
olles väsinud ja loid,
voodist tõused vaikselt, ohkad,
magada veel kaua võiks,
pikk on päev ja taevas sume,
tööle minnes sund on peal,
väljas hommikul on pime,
ennast lõpuks välja vean...
Mõnel hommikul ma ärkan,
puhanud ja virk on meel,
kiirelt püksid jalga torkan,
kohe varsti olen teel
nautimagi seda päeva,
mis mind ootamas on just,
nõnda neile, keda näen ma,
soovin: "Tere hommikust!!"
Hommikud on erinevad
nagu on ka päevad, ööd,
mõned halvad, mõned kenad,
siiski võta veel üks sõõm
olemisest hetkes, melus,
.....
kallis
Igal hommikul kui ärkan
oled esimesena mõtteis mul
sinu kaunist naeratust märkan
suudluse õrna kinkida tahaks sul.
Kannan Sind kõikjal endaga kaasas
eriline koht on sul mu südames
mu armastus kaitseinglina saadab
sind kõigis neis rasketes hetkedes
sind kõigis neis elu retkedes.
Kallis ära karda
sa ei jää kunagi üksi
Su üle ma valvan
luban olla vastus
kõigele mida küsid.
Ref: Otsused mida ette võtad
nendes Sind alati toetan
pole need kõigest sõnad
ilusad mida poetan -
vaid tõotus ja armastus
Sinu vastu.
Kõiges .....
unistan
Ma unistan...
unistan sinust ja minust
saatust palun et koos olla saaksime
sina minuga ja mina sinuga
ma unistan...
et randa viiksin sind
jalutaksime ja räägiksime
räägiksime sinust ja minust
et seal tuules ning päikeses
mängiksime ja naeraksime
üksteist taga ajaksime
ma unistan...
siis metsaonni läheksime
et romantiline oleksin
ja kaminaleegi ees põleksime
et näeksin su leegitsevaid silmi
ja su häält nii mahedat ma kuuleksin
et sind puutuksin, ja nii tunde kestaks kõik
ma unistan
siis terve igavi .....