Sõnale valge leiti 1034 luuletust
Kuusepuu
Igal hommikul,kui ärkan
kuusepuu mind tervitab
Kuusepuu, mis tuppa toodud
külmal talvel käredal
Kuusel ehteid pole palju
mõned küünlad säravad
Klaasist tehtud valged linnud
okste vahelt piiluvad
Pole üksi ükski tuba,
sel imekaunil jõuluaal
Ükskõik,kui väike on su tuba,
kuusepuust nüüd rõõmu saad!
See talve 1. külmapüha
On sellinne pakane
et kõnge külma kätte
kusi väljudes on jäine
ja lapsed jäävad koju omaette;
kui olete Ida - Eestis
on õueskäimine perses
mil Saaremal -3'ga päike paistis
Jõgeval oli miinus kahekümneseitsmes;
Celsiuse skaalal
mis parem, kui mingi Farenheit
valge kõrb on ilmataadi õlal
kõnniteel libiseb vanaeit;
ja sittudes külmub urruauk
seda lisaprobleemi mõikad?
koormat kergendates kostab pauk
sest alt väljusid soolikad
ning auto ei kävitu
isegi see teab, kui loll on inimene
ei paku kümaga tööleminekuks sõitu
pole see külmapüha esimene
.....
Kisendav hing
Oh,anna meile valgem taevas!
Oh, anna meile valgem maa!
Kuhu on kadunud sinine taevas?
Kuhu on kadunud mururoheline maa?
Oh, anna meile hingepuhtust?
Oh, anna meile kannatust!
Kuhu on kadunud inimlik mõistus?
Kuhu on kadunud leplik meel?
Oh, anna meile tulevik helgem!
Oh, anna meile kannatlik meel!
Südamlik päkapikk
Päkapikul valge habe
punav põsk ja naerev suu
Vitsakimpu pole vöö peal
see on jõuluvanal ju
Päkapikk on kasvult väike
aga süda sees on suur
Igal aastal teeb ta käike
laste juurde jõulukuul
Sumpab lumes,ei ta väsi
kukerpallitab hangede peal
Päev läeb lennul, öö ta kannul
päkapikk ei maga eal
Aknast sisse vargsi piilub
kuu ja tähed säravad
Aknalaual pandud sussid
kingitäidet ootavad
Päkapikul tuksub süda
rõõm on püksisääre sees
et saab lapsi rõõmustada
väiksed jäljed jätab teel
Suhkrumõmmi seiklus
Karvakogum Jaanus
õues müras ja tatsus
paksu lumevaiba peal
teda oli tore vaadata seal;
suurte käppadega kodust läks
tilkuv ila muutunud jääks
mil valgel alleel jalutas
ja end võõrastele tudvustas;
isegi päästis kalamehe jõel
inimestega suhkrumõmmi pole õel
sai hädalise sappa
ja andis teretates käppa;
saba muudkui lipub
ning auku kaevama kipub
talle tänutäheks anti maius
mis kodus lumel laius;
ta kõrvatagust kratsime
ning lastele mängida temaga lasime
täna oli koeral veel üks seiklus
kui jälle ise kodust lahkus
Hr. Pringles
Ohh, Hr Pringles
mis sinuga küll on tehtud...
uue pildina firma esitles
sind on kui iluopiga ära solgitud;
mäletan, kui nägid välja nagu inimene
oma vanas logos
nüüd oled kujult groteskne
nagu graffiti Chicagos;
valgest näost saanud ketas
ja need vuntsid nagu kõrbenud adru
kes sulle need "kulmud" joonistas?
sinust on voolitud abstraktse pudru;
nagu seda rohelist "rändrahnu"
mis meenutab tõmmist
on tunda krõpsutopist halbu lõhnu
sest on tehtud saia sitast
Mu vend taob põhjapõdral pihku
Kaugel põhjanabal
mu veli on tallis tööl
askeldab ta naabermaal
toidab põtru hommikul ja ööl;
ja see tõsine äri
saamidel vaja vasikaid aastaläbi
tema konte töö ei näri
aga tal vahest enda üle häbi;
veterinaar tuleb ämbriga
ning vend istub põdra ees
katsub Rudolfi vorsti peoga
et pigistada valget looma seest;
tall haiseb ja põder oigab
ta nina hakkas punakalt hõõguma
mõnikord tööl peab
mu vend põhjapõdral pihku taguma
Inglike valgeke
Inglike valgeke!
Lasku mu rinnale!
Lasku mu hingele lähemal!
Inglike valgeke!
Valu tappev mu südamel!
Puuduta mind ja mul kergem saab!
Inglike valgeke!
Algab uus päevake!
Loetud tunnid on lähedal!
Inglike valgeke!
Valu annab järele!
Nii kõrgel ja kerge on pilveke!
Luik
Luiged läinudki,
lumi taga
Üks kaunis luik jäi parvest maha,
ta üksi külmas tiigivees,
kael pikka,hirm on silmades
Saiatüki talle viskan
selle noka vahelt välja lükkab
Vist liiga kurb tal meeleke
või uhke on ta veidike
Varsti tuleb tali karm
tiigike siis jääkane all
Valge luik,kuhu minna tal
ei aita ka säravad tähed
taeva all
Ma senikaua siin nüüd passin,
kuni luigel'e abi otsin
Ei saaks rahus olla ma,
kui tiigivees tuleks tal külmuda
Küll kuskil leidub paigake,
kus rahus möödub talveke
Oi,mis rõõm ja õnn on see,
kui kevadpäike sulatab tiig .....
Suhkrumõmmi
Klassivenna koer Jaanus
on õue saada suures janus
kraabib käpaga ust
ei suuda tagasi hoida erutust;
sest, kui tuli maha esimene lumi
kauniks tegu see ilmaruumi
karvakogumile mütata valges meeldib
püherdada maas naudib;
tegi end suhkrumõmmiks
üleni valgeks marmelaadiks
näksab õhust lund nagu maiust
ilm andis lõbusat võimalust;
tule koera kõhvitsema
sa ei pea midagi kahetsema!
Newfoulandil on tore iseloom
ta nii mõnus ja suur loom
Aleksandr Lukašenka II
Aleksandr Lukašenka - igavene pärdik
ja kommunismi joodik
oma rahvast sa toitud
su kodu kolpadega on ehitud;
see teada, miks enda rahvast sind vihkab
tänavatel püss õhkab
su propaganda on üleoleku nipp
enda nartsissismi kõrgeim tipp;
käid Putini perset lakkumas
kui oled temaga kohtumas
et nõukaaeg hõljuks veel õhus
oma mainet see sul rõhus;
nüüd on "süüdi" su naabrid
et piiril on sõdurid
ise saadad kohale pigisi
millega sa manipuleerid teisi;
Valgevenes on diktaator eesotsas
nüüd suhted ongi sügaval pasas!
sest oled Euroopale .....
Šokolaadist slaavlased
Kahe riigi vahel on näha
kumb Europas ja kumb Venemaal
mõlemad šokolaadist poisse ei taha
kes lõksus piiride taga sisemaal;
on see sõda 2 slaavi rahva vahel?
konflikt sarnane nagu Kreeka – Türgi piiril
tõmmude sissetung on kui ahel
ainult 1 avab kodumaa sellel turniiril;
Eikellegimaal ootavad võõrad
et nende eest uuesti otsustatakse
püssid küll tulistama arad
aga meedias naabreid üksteist ära süüakse;
inimkaubanuds on relv
et saada hüvitist ja tähelepanu
plahvatab granaadist tossupilv
olukord soosib humanistide halvakspanu;
kui ongi poolakad tulipead
.....
Päkapikkudel on maskid
Päkapikkudel on maskid
valged härmas lumised
Hõiskavad ja rõõmustavad,
et on jõuluvana sarnased
Jõuluvana habet siiski
tuleks nüüd disainida
sikutada veidi,veidi,
et mahuks nina katma ta
Põhjatuuled igast kaarest
sõnumi tõid äreva
Laste juurde külla minnes
mask peab ees neil olema
Nüüd vast siginat
ja saginat on palju
Päkapikud elevil ja edevad
teevad maski taga nalju
ei tunne üksteist äragi nad
Kuskil kuulda tasast nuttu
üks päkapikk end peitnud uttu
ta plehku pannud maski eest
ei kavatsenudki piilumist
lõpetada veel
Tädi Sofia Mardipäev
Tuul puhub laiali punganupud
õues kostab vali ulg
mardisantidel külmetavad varbad, näpud
mõnel külmast kange viies jalg;
Sofia üksi kodus
abikaasa on vangis
ja pojadki jooksus
nii tädi leiab end ringis;
kus maskides mehed on kohal
sest neil jooksuaeg
kaasas püssid vöökohal
nad rööviad koguaeg;
kui on lapsed tagasi
on sandid kodu röövinud
lahti muukinud rahapagasi
ja saunas läbi käinud;
perenaine küpsetanud hane
keedupotis kapsas
ärkab ta üles ja on tulivihane
et pätikap kõik ära napsas;
Sofia on kaetud sinikatega üle kere
ning perses mida .....
Kiirust lisab kurbus
Kiirust lisab kurbus
rõõm jääb maha tast
Lisatud küll sammu,
kuid ette ei jõua tast
Valge haiglamaja
hirm on akendes
Veel üks kannataja
kustub küünlaleek
Aeg ei anna armu
ei jaksa oodata
Nii kurbus lisab sammu
ja aina materdab
Mõtted mustad,sünged
südant rõhuvad
Ülesköetud pinged
veres ulbivad
Elu näitab hambaid
Karjatab kui vaguraid lambaid
Oma lõputul teel