Sõnale vanadus leiti 45 luuletust
Kuu
Kuu,
Su poole avan oma suu.
Mu vaevas hing,
ta piinad
kord kuus su juurde viivad.
Mind enda külge liidad,
miks kutsud mind
kui oled suur?
Kardinate taha end ei peida
Su eest ma kuhugi ei põgene
ma väsinuna oma sängi heidan
mu silm liig suurest pingest võbeleb
Ma tean et und ei õnnestu mul leida
mul täpselt keset selga sügeleb
peanupp kui lampe uusi plaane läidab
mu peas vist sada mõtet kügeleb
Kui oled noor ma vabaks saan
võin metsikuna hulluda
Su vanadus mind uinutab
Mu meeled maha rahustab
Mu isand käskija mu suund
On sinu poole oled suur .....
Odüsseia aastad
Vist enam pole paslik öelda „ma ju nõnna nuur“
Ma juba kümme aastat olen olnud täitsa suur
täiskasvamiseks ikka pole valmis
Ma elu mõtet näinud ühes, kolmandas ja muus
refrään ehk jäänud samaks, aga salm on aina uus
Suur hulk kaasautoreid neid aastaid salmis
Jah, see on meie põlvkond
tal veri vemmeldab
kes ise ka ei tea
kas tasub nõnda tõmmelda
Jah, tal kortsus ülikond
globaalselt pendeldab
ja lugupeetud hallpea
hulguseks ta tembeldab
Nojah, me tahaks kunagi
Ka kõrgel lennelda
Ja näha koidupunagi
Kuid enne me ei saa .....
Ogarus
On kevad löönud mulle pähe
ja vist ka tungind alla vööst,
sest varavalges uni läheb
ning ma ei viitsi mõelda tööst...
Üks sõber pelgas juba ammu,
et piinavaks saab kevadpäev,
kui päike vaikselt kogub rammu
ja minu pilk taas kirge näeb...
Ma arvasin, see hetk ei tule
ning ogaraks ei muutu mõistus,
kuid kahjuks enne kuuma suve,
mul kehavetes algas võistlus...
Ja see on ilmselt alles algus,
sest kässar võtmata on pealt,
kui öödes sündimas on valgus,
mind tuhat hobujõudu veab...
On parima .....