Sõnale voitlus leiti 115 luuletust
Karu jälg
Kuidas lugeda hullu mõtteid?
õpeta mulle sõja kunsti
on häid ja kurje neid
inimesi, kes tõstavad püssid püsti;
see on ultimaatium naabritel
mis sajandeid taasündinud
ning tuumakehad on ootel
suhe jälle halvemasse läinud;
idamaa ootab impeeriumit
mis neid peaks päästma allakäigust
ja kui ei täida väikeriigid valemit
näidatakse diplomaatiale ust;
Karu jälg on püsiv
seniks, kuni diktaator kukutada
kui propaganda on soosiv
vanat mõttemaailma saab elustada;
Valgevene, Ukraina, Baltimaad, Kasasthan ja Kaukaasia
see on Karu unelm oma käpa all
väga suur .....
Hoki on hiinlase õnnetus
Peremees tahtis võitlust
korraldanud kodus võistlust
vastaseks jänki jääl
läks valjuks osapoolte hääl;
lohe lõpus mõiratas
kui kotkale 8:0 kaotas
mis idamaale fiasko
on läänemaale disko;
hoki on hiinlase õnnetus
jääb üle pärida, mis juhtus
ning see on alles algus
kuidas peremehele õnn sulgus
Oma lugu
Igal muinaslool
on oma algus, lõpp,
mõnel jutustusel
pole lihtsalt nime.
On see siis elukool,
kust pääsemine napp,
saad ehk vapustuse
või siis sünnib ime.
Vahel juhtub nii,
et hea see võidab kurja,
võitlus ikka käib
Su sees nii sügaval.
Sind elu sinna viib,
kus palju head ja nalja,
Sa lihtsalt olla võid
seal iseendana.
- Tarmo Selter -
2022
Andsin piparkoogimehele lõuga
Jõulud on selline aeg
kus on maagiat õhus
kaunilt algas talveaeg
ja piparkoogist mees on elus;
ning mingil põhjusel ta ründas
mind ja ei tea miks
pruun kahejalgne kondas
kuulsin samme "krõks - krõks";
miks pagaril kahju oli
taati ära süüa või müüa?
siis lõingi piparkoogi maoli
too tahtnud vaeseomaks mind lüüa;
hiljem ärkan üles kaineris
selgus, et see oli kostüümis mees
kes on nüüd surnukuuris
ning mul on vangla - aastad ees
Toksiline tasuja
Melvin töötas New Yorgi jõusaalis
40 kilo nõrgukest keda kotiti
teda iga mees ja naine narris
taga kiusati ja aknast välja visati;
maandus jäätete tünni
mille toksiidid ta näo ära sõi
jooksis koju end kastma vanni
siis muntantsioon ta teistsuguseks lõi;
nii sai temast koletislik sangar
üliinimese mõõdus ja - vastupidausega
kurjuse vastane ja headuse jünger
nüüd koristab patuseid uulitsaid mopiga;
ja selle topib pättidele näkku
kes on ära kõik tapetud
isegi linnapea ei pääse pakku
kelle soolikad välja rebitud
Vastutus
Tundub küll et veider on see soov
sest sina kindral
mina kõigest vari
Ma vältimatult kaasas igal pool
sa astud sammul kindlal
mina vari
Ma tahaks tõsta ükskord sinu saua
vaid viipaks rivist meest
käsk sõdureile anda
Vaid tahan korraks mitte hoida kaua
kõik tagajärjed antud käsu eest
ma jätaks oma kindralile kanda
Käib kindral võttes jumalatelt võlgu
tal võidulainel sõidud
mina vari
Diil sama tundub saatanaga esialgu
niisama kindlad võidud
kannul vari
Üks pool mul ennast armastab üks vihkab
ma olen palju parem
ehk küll sala
Kõrv kuulab tänulikul .....
Tuul
Mu meeltes möllab tõeline sügis
mõtteid tuul vintsutab
Lehed teedel läbisegi
puudelt aina langevad
Vihmavarju tagurpidi
kisub tuul nüüd mõnuga
Suur tahtmine on keelel
kõiki ära sõnuda
Minul võitlus aina kestab-,
vihma ja tuulega
Vihmavarju kotti pistan
las nüüd tuul mind nüpeldab
Rinda pista ju ei saagi
marulise tuulega
Aina selgemaks saab seegi
kustpoolt tuuled puhuvad
Eesti mees on naisekandja
Eesti mees on naisekandja
olgu tütarlaps või eit
annab seljas veidi tunda
kerge üleõlaheit
Joostes kannab kalli koorma
teadmata ehk täpselt kuhu
olgu pisike või suur ta
kingitul ei vaata suhu
Olles üsna kodu ligi
mõistab saagi nuukse hukka
pühib pärlendava higi
kallimale juuksetukka
Nüüd ent naine nutuvappes
väänleb porri maha õlast
jookseb vägi kärbseid tappes
lahtisui ja pärib võlast
Kaotab aarde künnivakku
röövel muda sisse maha
pääseb vaenlase käest pakku
muidu parkinuks tal naha
Nukra näoga norus peiu
kirub kuusetukas ennast
viisid .....
Lask võidupäevale
Las ma kuulen sõjakisa
vabariigi loodetud hiilgust
las ma kuulen, mida ütleb riigiisa
enne tuletormi algust;
tahan tunda seda väge
hävitamas enamlast ja sakslast
rünnates üles ja allamäge
maailm õpib tundma eestlast;
võitlus on vaba maa nimel
elus ja surmas me käsitleme
kestab õiguse ja uhkuse toel
sellised me oleme;
kuulen endiselt sõjakisa
seda soomusrongide möiret
tahtejõud on nii visa
tormijooksuga tehakse läbimurret;
see päev kestab igavesti
sügaval rahva hinges
südikus ja võit juurdus Eesti
mäletagem hiilguse kõrguses;
iseseisvus kutsub .....
Mõrvamas minevikku
Valede võrgustikus, põimunud hirmus,
võrdlusesse kiindund, turvaliselt pihus,
ainult vingub, võitluses ei liigu,
maailma serval ega ei kiigu,
koomale kisub silmus, iga päev,
iga hääl seal pääs, polnud väärt,
kõike seda, mõte pooldub lebab,
ennast ei leia, ketrab teemat,
edasi liikumata, petmas, igat silma,
jäänud ilma, enam ei hiilga,
aega viitmas, spritz teid niidab,
korraks teile veel pilvedest kiikab,
vaid ennast piinand, saaks ju lihtsalt..
Elada, vana tuleb läbi lugeda,
enne kui uue peatüki saab keerata,
kuiva neelu neelatad, peni koorma kaugus,
auku en .....
Andsin Innocentius IIIle lõuga
Rändasin ajast tagasi
kaasas Eestimaa lipp
tahtsin kaitsta meie inimesi
ajamasin on mu nipp;
ristiusk oli fašistlik
Teutooni ordu kurjast
keskaeg oli ebainimlik
usuga jäädi kinni ajast;
leidsin selle paavsti troonilt
lükkasin käised üles
tõin tervitusi Eestilt
kättemaks ta surma ahvatles;
andsin Innocentius IIIle lõuga
siis haarasin mõõga tupest
torkasin ta läbi jõuga
ja võtsin ta bulla rüpest;
minult saab tunda eestlase viha
tulin koju tagasi lennuga
tükeldasin usuhullu liha
"Püha" Rooma Impeerium sai pika puuga
Vanainimeste mänguväljak
Peas on mõte seeniorite teenusest
spetsiifiliselt neile loodud
on juttu 6 aakri suurusest
kohad ei saa kunagi välja müüdud;
iseärane on seal kaebamiskabiin
laske südamel laulda
on seljavalu, artriit või muu piin
seal saab toriseda ja välja end elada;
lisatud hambadosaator
te ei pea jääma hambutuks
teile proteese väljastab mootor
toit ei jää söömatuks;
lastelaste pargis on kujusid
siin platsil seisavad uhkelt
nad tõstavad vanakeste tujusid
nende seltsis tunnete koduselt;
batuuditerassil saate hüpata
tõusete lendu kaarega
lõbus plats aega viita
saa .....
Ühisrinne
Moodustame ühisrinde
hakkame vastu koroonale
küllalt kaua antud aega
vaktsiinideni veel pikk on tee
Aitab sellest komejandist
palju surnuid tuleb veel
tahaks tõusta oma sängist
elatud on vähe veel
Ühisrindena saaks jagu
sellest kurjast viirusest
puudutagu mistahes ilmajagu
koroonast saame võitu me
Hommik taas on lumivalge
Hommik taas on lumivalge,
väljas kõrged lumehanged.
Autod kaelapidi lumes,
kõik on ilmsi, mitte unes.
Suured sahad kõnniteel,
võitlust peavad lumega.
Inimestel liikumisvaba ruum,
peab ju olema.
Maja katus ammu pole
ägand paksu lume all.
Korsten pigist suitsu puhub välja,
justkui oleks kopsud tal.
Hommik taas on lumivalge,
kauaks see küll kestma jääb?
Tuleb sula,võtab hanged
ja jälle talve lõppu näed.
Vaatan neid minemas..
Kõiksus-Kõiksus, Siin on mu õigus,
Kõrkus-Kõks ju, Sihin oma lõppu,
Mullast üles tõusnud, nõutult,
tasapisi sõudnud, keegi ei uskund,
kuid kohale olen jõudnud, põrgu,
Väravatel kõõlun, hinged ära lõhkund,
jumalale viskan loovust võlgu,
kuratki palvega pöördub,
manitsedes möödub, libisevad võrku,
hinge eest ei kanna hoolt,
tõde pole vastu nad võtnud,
Möödub löödult, ei mingit kõhklust,
ei kuuland tunnet kõhus
nüüd ainus mis tõhus, on pasahais õhus,
Kõigest meme, nali on kelle kulul?
Teema suruv, meetmeks hunnik ebausku,
ega ei uskund, ena .....
Oravapoisi häda
Oravapoiss kuusepuul tiirutas,
sabaga ta lund tuuseldas.
Lume alla mattunud
olid kõik käbid,
Kas tõesti on nüüd
söömaaeg läbi?
Koopasse jäänud vaid
paar käbijuppi.
Käbi närida tahaks veel
kuu aega jutti,
kaua ei ole söönud,
pähklituuma suppi.
Käbid aga lumetekki
nautisid,
seemnesilmad lume alt
välkusid.
Lund aina sadas,
sadas ja sadas,
kuni lumehangeks
sai kuusepuu.
Oravapoiss hange tipus,
saba püsti kui lipp,
valvas ja ootas,
lume ärasulamist.
Fragmenteeritud
Hiline hommik, kui und luupainajad kontrollind,
kõik see oli umbluu ja ei toimind, tagasi hoidsin,
inspiratsiooni toitsin, ootan mil päev koitis,
jälgin sees hirmu mida toovad need tondid,
nende keskel teki alla kobin, lastes olla psühhoosil,
las hauguvad koerad, las ülbitsevad nolgid,
austust rahaga soetand, ihnelt ahne kiirelt noppind,
noore ja värske, üle end kavaldamas pää sees,
kujutlusi uskudes enese pettusest ei pääsend,
kõik nii väiksed, kandideerimas uueks päikseks,
lõid siin häired, dikteerimas luues räiged, päitsed,
ohjata suutmata, korraks ka kuulmata,
.....
Peaaegu Inimene
Naeratus kui portselanist,
vaevatus kõik mida silm näeb,
mustakaks halliks maalind,
nähes pinnapealsust,
tundmata sügavust,
hääl pingul igal real,
mida keel veab,üllatub,
saades natukenegi soojust,
ei enam ta ammu pole jooksnud,
istub vaikivalt räästa all ning jälgib,
mis selles massis toimub, ohkab,
pole lootust, miski ei kordu,
ei otsi lohutust, nõnda ka ei joobu,
külma südamega realist, seda ei ütle,
ta teab sind, ta näeb mis sinus toimub,
ei millestki siin ta enam kinni ei hoidnud,
kõik ennast eraldas, kõik temast loobus,
ka sõltuvused, ta ei tea isegi .....