Alati
See kõlab nagu romanss
Aga mul ei ole teist elu ilma Sinuta
kõlab võib-olla imalalt
aga aeg keerutab ja keerutab oma lõngu
ja leian ikkagi ennast samal tõdemuselt
kõik, mis ma teinud olen
tagasi ja ettevaate peeglis oled alati Sina
Kui kõik kukub kokku,
siis ma tean, kuhu joosta
enda südame juurde
ja südames ma leian Sind
end hoidmas
Sa oled mu veregrupp, Sa oled mu inimene
Isegi kui homme muutume vampiirideks
Sa oled mu kirik, kus ma saaksin igavesti olla nunn
Sa tead, ma võin oodata aastaid
ja see teeb Sulle nalja
ja muudab ühtaegu ärevaks
"Miks ta peakski mind ootama?"
Sest Sa oled seda väärt
Sa oled võti minu südamesse
Sa oled võti minu loomingusse ja minu eneseteostusesse
Minu tõe juurde, kus olen aastaid põgenenud
Ma ei tea, kuidas Sina oled seda kõike kõrvalt jälginud
ja kuidas oled seda kõike seedinud
Aga olen Sul endiselt olemas, ära unusta
alati
alati
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud