Metsik naine
kõik kardavad seda metsikut naist
kes ulub huntidega ja midagi näiliselt ei karda
kasvatab kümmet last ja elab metsas
ilma mitte millegita
ometi selles karguses
on mingi õrnus, mis paelub
mingi pehmus, mis peibutab ligi
ja mingi magusus, mis soovib tunda neid huuli
tihti katkised inimesed leiavad ennast kiiremini
sügavast august
et siis lappida, uluda ja lappida täiskuu poole
oma riidejuppidest teki lappi
et söendada leida veel seda ennast tervendavat akti
mis puhastaks ja teeks elu kord kergeks - kord raskeks
metsikust naisest ei tea kunagi keegi, mida oodata
kuidas ta plahvatab, kuidas reageerib,
kuidas suhtleb ja üldse: mis on tal täna plaanis
kuidas koju läheb ja kuidas otsustab tähtsaid küsimusi
ümber ümarlaua, kui selgitama peab oma strateegiat
pintsaklipslastele
metsik naine ei saa kummardada iga mehe ees
see pole talle omane
kummardus on võrdsuse vaste
ehk kummardamine tähendab vastu võtta seesama metsikus
ja jumalikkus käsikäes
küllap nagu Aadam ja Eeva
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Zero
Kirjutan teadlikult, vahel ka alateadlikult.
Kirjutan selleks, et vabaneda, vabastada ja puhastuda.
Usun fööniksitesse. Tuhast saab korduvalt tõusta.
*** Vahel ikka viskan nalja ka.
Info
- Autor: Zero (Zero )
- Lisatud: 31/05/2023 22:02
- Kategooria: Verstapost
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 251
- Kopeeritud: 3
