Päikeseketas
Vahest vaatan päikeseketast taevas,
ühtaegu rõõmustan ja kurvastan.
Rõõmu tunnen päikese soojusest ma,
kurvastan
kui pilve taha peitu poeb ta.
Siis tunnen süüd ma eneses,
mida küll teinud ma,
et päikeseketas pilve taha peab peituma?
Ja valu käib südame alt läbi,
hing nutab vaikides.
Tunded kõik on pahupidi,
maailm katkine on ees.
50
25/06/2023
Elu
Järgi luuletajat
