Udus
Üksinda istun udus,
vähe enda ette näen.
Eemal olen sest maailmapudrust,
mis keeb kogu aeg.
Võib-olla sügise rüppe ma ihkan,
kuigi kibedaid pisaraid vihkan.
Udu vaikselt hakkab hajuma,
minus kurbus tasapisi lahkuma.
3
20/08/2023
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud