Kurbus hinges pärlendamas... aga see ongi elu....
uus algus, mis terendab
kuskil sosinal
ei tunne enam neid sõnu
ta rõõmust koob tuleviku lõnga
ja nukrameelsuse poetab igaviku kangastelgedele
pole vahet enam eludel või reaalsustel
saad alati uuesti alustada
isegi kui restart nupp on su enda keha ja enda mõistus
tühjendamine, vabanemine
vabaks anda
------
looda ja soovi ning armasta palju
mu kallis kindasoe karvaline kampsun
kes sa istusid mu parima sõbra seljas
istusid läbi vatilume pilvede valguses
kui programmid ja vibratsioonid tegid piirdeid
erinevate aegade vahele
-----
olles olemas
pole sa kunagi kaugel
alati lähedal
kuskil see habemik, kes mind ootab
kirstukaant lahti kangutamas
ainult surmas saab olla üdini aus
ainult ausalt saab surra
pattude eest, mida isegi meile pole pandud
aga antud on kui rusikasuurune süda
mis tuksub lakkamatult enne su elupäevade hurma
Järgi luuletajat
