Unetud ööd

Pime tuba ja rutiin töötab
et aeg päevale joon alla tõmmata
kuid jälle põhkumineja ootab
et miks Unemati jätnud tulemata;

pööran külge ühest teise
ja piidlen eikuhugile
möödub tund pooleteise
ja ei lähe puhkus eikuhugile;

on miskit, mis mind painab
salaja sisimas, mida ei mõista?
iga päev küll miski piinab
aga nüüd ikka und tulema ei paista;

on miskit, mida ma iga päev eiran
ja mida, millest üle minevikust saa?
uuesti külje nüüd pööran
miski valge katab aseme ümbritseva maa;

avanevad silmad seinas ja laes, vast neid sadu
ning rinnas lööb süda külmalt
mu külje all tõmbab end krussi madu
ja hingan edasi aeglasemalt

mis on need deemonid siin praegu
mil ma ärkvel olen ja näen neid
on paks mees, üks lapsepõlve halbu aegu
kelle higine käsi katsus kunagi meid;

ja kui ma tõesti magan, siis tahaks
ärgata, et võidelda õudusesega
unetu öö muutunud fantaasiaks
sest tragöödia ühtib pimedusega;

see selge, miks halvim öö juhtus
endasse sisse vaatamata andis tunda
mil veri soontes jahtus
ei tahtnud end kurjale ära anda;

unetud ööd - peidetud traumad
mis väsinud hingest pähe kargab
kui ei võeta ette murede tuumad
siis instinktid meeli ja tervist torkab

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard