Empaatia tekkimine *
Ma kartsin,
et ma ei saa kunagi enam oma kätt liikuma
nii nagu vanasti
kurbuses istudes,
iseenda valu trotsides
iseennast kohati isegi haletsedes
tõuseb see teadlikkus, mis võib tunda inimene, kelle jaoks on see lõplik
ja iga valu hetkel see tundub sulle lõplik
et nii jääbki
et parem - kui teistele andmise käsi -
pandi seisakusse
ei ole kunagi nii palju EMO vahet jooksnud,
kui sellel aastal
ustavate arstide käe all
ometi, ma ei kahetse midagi
aga see tänulikkus, mis sellest võrdub,
seda on raske ilma pisarateta kirjeldada
kordagi ma ei mõelnud,
miks minuga, pigem
mida see tähendab,
kas panustan liigselt
kas rahmeldan liigselt
kas annan liiga palju endast ära
tagasi saamata?
valu õpetab
õpetab hindama kogu see tervilikkust ja tervist
ja paremini mõistma,
empaatiat looma nende vahele,
kes on või on olnud sarnases olukorras
ja õde ütles mulle naeratades:
"pärast tormi tuleb alati päike välja"
* Christian Lee Hutson - Lose this number
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud