Brutaalselt aus
brutaalselt aus
paljudele ei meeldi
et kui oled otsekohene
ja ütled otsekohe !
aga milleks keerutada
luua kujutlemi
ja visualiseerida millestki,
mida pole?
või hoopiski valeväidete ja juttude peale
ennast kringliks vihastada?
oota veel, jõulud on alles teel
ja siis sa vaatad seda inimmassi,
kes kõik elavad pesas,
oma süsteemis, täidavad rolli,
ennast sealt eraldamata
nad arvavadki, et see ongi nende r o l l
aga puhka korraks ja mõtle, et
elu on mäng
sinu roll on mäng
sa mängid seda rolli, sest rollid jaotati nii
või tahtsid võtta selle rolli
kuidas sa saad olla loominguga ühtes,
kui sa ei suuda mängulisust tuua oma argipäeva?
kunagi ma selle eest põgenesingi
ratsionaalsuse, liigse ratsionaalsuse eest
mis juba muutis puiseks kogu olemise
kui võtad ennast rollis välja
ja vaatad kõrgemat pilti,
vaatad linnulennult
on kõik ju tegelikult hästi
ühtegi vale otsust ei ole kunagi tehtud
on tehtud valikud teadlikkuse, hetke
teadlikkuse alusel
kuidas siis saab, et midagi oleks valesti?
vihma sabistab ja küünlaleek väriseb
samal ajal on mu ajus kui filmilint
oldud aegadest
kellel on vaja projektorit
kui see niigi, mis oli,
su peas endiselt ketrab?
kuskile taha minevikku midagi jäi maha,
sest inimene peaks elama olevikus
sa ei saa korrata vana rada
sa saad vaid paremini üritada
paremini proovida ja teha
anna veel üks võimalus
kahetsus on enesepiinamine
enesepiinamine ja piitsutamine
"oleks" ei too leiba lauale
ega rahusta südant ka soojas vannivees
peab ütlema inimestele, mida sa mõtled
väga keeruline on, kui jääb õhku vaikus
kuigi ka vaikusel on oma salapära
vaikus on ka vastus
ja iga vaikus nagu muusikaski paus
toodab uusi hetki juurde
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud